Labor | Vikerraadio | Err

Mis on elu, mis on psüühika, mis on teadvus? Selle on enda jaoks selgemaks mõelnud ja teiste jaoks kahte raamatusse kirja pannud Tallinna Ülikooli psühholoog Aaro Toomela.Kuidas on sotsiaalmeedia meid ja maailma muutnud, seda on Tartu Ülikooli meediauurija Andra Siibak uurinud juba sellest ajast peale, mil sotsiaalmeediat veel sotsiaalmeediaks ei nimetatudki. Saatejuht on Priit Ennet. Kuulake 26. novembril kell 17.05.

Idee, et inimkond sammub progressi rajal üha helgemasse tulevikku, on löönud vankuma. Tallinna Ülikooli humanitaarinstituudi vanemteadur Liisi Keedus (pildil) sai nüüd Euroopa Teadusnõukogult suure toetusraha, et uurida progressiidee allakäiku Esimese maailmasõja järel.Pilvine ilm paljudele ei meeldi, kuid mõnikord on pilvi siiski ju tore vaadata. Üha enamatele inimestele meeldib pilvi ka pildistada. Pilvefotovõistlusest Pilvepiir 2017 ja teletornis toimuvast pilvefestivalist annab teada Tartu Ülikooli loodusgeograafia doktorant Jüri Kamenik. Saatejuht on Priit Ennet.

Põhjamaade küberturbeteadlased pidasid Tartus kolm päeva nõu. Palju muu hulgas võeti jutuks ka tehnoloogia, mis kaitseks Eesti e-valimisi tulevikus loodavate kvantarvutite eest. Teemasid tutvustab Cybernetica AS teadusdirektor Peeter Laud.Teaduskirjanik Tiit Kändler lehitseb Mike Pittsi raamatut "Kuningas asfaldi all: kuidas arheoloogid leidsid Richard III".

Päikesesüsteemi saabus külaline teise tähe juurest. Räägime Cambridge'i Ülikooli astronoomi Mihkel Kamaga, kust tuleb ja mida endast kujutab meist äsja mööda vuhisenud taevakeha A/2017 U.Rahvasteränded on Euroopas viimaste aastatuhandete jooksul mitme suure lainena üha sagenenud ja tihenenud. Ajame sellest juttu Oxfordi Ülikooli evolutsioonigeetik Liisa Loogiga.Alanud on esimene ülemaailmne teadusfotovõistlus. Võistluse ideed ja sellel osalemise võimalusi tutvustab vikipedist Ivo Kruusamägi. Saatejuht on Priit Ennet. Kuulake 5. novembril kell 17.05.

Labor võtab käsile mereteemad, kahe hiljuti kaitstud doktoritöö ainetel.Tartu Ülikooli Eesti Mereinstituudi teadur Tiia Möller räägib tähtsa meretaime, meriheina (Zostera marina) levikust Läänemeres ja Eesti rannikumeres.Tallinna Tehnikaülikooli Küberneetika Instituudi teadur Katri Pindsoo toob esile kolm peamist põhjust, miks Läänemere veetase Eesti rannikul muutub ja miks äärmuslik kõrgtase kipub seejuures tõusma. Saatejuht on Priit Ennet. Kuulake 29. oktoobril kell 17.05.

Euroopa Liidu juhtstruktuuri Euroopa Komisjoni üks osa on paljudest instituutidest koosnev Teaduse Ühiskeskus (Joint Research Centre ehk JRC), mis loob teaduslikku alust Euroopa poliitikate kujundamiseks. Millise asutusega täpsemalt tegu, selgitab JRC peadirektori asetäitja Maive Rute. Pildil Maive Rute. Foto: Arno Mikkor. Saatejuh on Priit Ennet.

Kaugel kosmoses põrkasid kokku kaks ülitihedat neutrontähte ja muutusid suureks mustaks auguks, kiirates seejuures välja nii gravitatsioonilaineid kui ka gammakiiri ja valgust. Peale selle tekkis kokkupõrkel kahe Maakera massi jagu kulda, lisaks muid kalleid elemente. Avastusest räägime füüsik Andi Hektoriga. Plast on materjal, milleta tänapäeva ette ei kujutaks. Mis aga oleks, kui teha plasti mitte fossiilsest naftast, vaid taastuvast puidust? Selliseid võimalusi otsibki Tartu Ülikooli keemik Lauri Vares.

Labori 12. sünnipäeva puhul arutavad teemal "Kas teadus päästab maailma?" biorobootik Maarja Kruusmaa, ökoloog Aveliina Helm ja merematemaatik Tarmo Soomere. Esimest osa Tallinnas Labori baaris toimunud avalikust salvestusest, kus samal teemal arutlesid füüsik Andi Hektor, psühholoog Grete Arro ja teaduskirjanik Tiit Kändler, kuulsite 1. oktoobri saates. Saate paneb kokku Priit Ennet. Kuulake pühapäeval kell 17.05.

Tänavused Nobeli teadusauhinnad lähevad kõik tähtsaid ja huvitavaid teadusuuringuid teinud teadlastele: füsioloogia- või meditsiiniauhind bioloogilise kellapendli avastajatele, füüsikaauhind gravitatsioonilainete leidjatele ja keemiaauhind krüoelektronmikroskoobi leiutajatele. Saavutusi tutvustavad ja mõtestavad geneetik Maris Teder-Laving, füüsik Andi Hektor ja füüsik ning keemik Väino Sammelselg.Saatejuht on Priit Ennet. Kuulake 8. oktoobril kell 17.05.

Labori 12. sünnipäeva puhul arutavad teemal "Kas teadus päästab maailma?" füüsik Andi Hektor, psühholoog Grete Arro ja teaduskirjanik Tiit Kändler.Teist osa Tallinnas Labori baaris toimunud avalikust salvestusest, kus samal teemal arutlevad merematemaatik Tarmo Soomere, robootik Maarja Kruusmaa ja ökoloog Aveliina Helm, kuulete 15. oktoobri saates. Pildil vasakult: Andi Hektor, Priit Ennet, Tiit Kändler, Grete Arro. Foto: Kairit Leibold.1. osa kuulake 1. oktoobril kell 17.05.

Kuidas läheb Eesti mustikal? Ajakirjas Forest Ecology and Management avaldatud uurimistulemusi tutvustab Liina Remm Tartu Ülikoolist.Kuidas käib metsas süsinikuringe? Süsinikuühendite metsa sisenemist ja metsast väljumist on uurinud Veiko Uri Eesti Maaülikoolist. Saate autor on Priit Ennet. Kuulake 24. septembril kell 17.05.

Suvel olid Tallinnas koos maailma juhtivad trilobiidiuurijad. Mida on trilobiitide, nende iidsete mereelukate kohta uuemat ja põnevamat teada saadud, vahendab konverentsi korraldaja, paleontoloog Helje Pärnaste. Öökulli-tüüpi inimesed, kes loomuomaselt suhteliselt hilja uinuvad ja võimaluse korral ka hiljem ärkavad, võivad saada vähem palka kui teised samasugust tööd tegevad inimesed. Lähemalt tutvustab öökullide-lõokeste palgalõhet majandusprofessor Aaro Hazak.Kuulake 17. septembril kell 17.05. Saatejuht on Priit Ennet.

Eesti teadusasutuste välishindamisest annab ülevaate Eesti Teadusagentuuri juht Andres Koppel.Ablas puukoorenärija männikärsakas (pildil) aitab levida agaral puidumädandajal seenel juurepessul, kes omakorda kannab kaasas kaunikest kogust kõikvõimalikke viirusi. Metsakahjurite suhtevõrgustikku on uurinud Tiia Drenkhan Eesti Maaülikoolist.Kirjandusrubriigis lehitseb teaduskirjanik Tiit Kändler teadusajakirjanik Matt Kaplani raamatut "Teadus maagia taga". Saatejuht on Priit Ennet. Kuulake 10. septembril kell 17.05.

Maaülikooli teadlane Ülo Niinemets, kes osales ajakirja Science selle nädala põhiartiklina avaldatud uurimistöös, räägib, miks on maailma taimedel nii erisuguse suurusega lehed. Tuleb välja, et tähtis suurusepiiraja on öine jahedus.Tehnikaülikooli geneetik Erkki Truve kutsub teadlase kommentaaris inimesi üles leppima sellega, et suurem osa geene on meil samad, mis ka üsna algeliseks peetavatel olenditel.

Kas salapäraseid taevaseid raadiokiirguse sähvatusi võib põhjustada musta auku langev tume aine? Arutleme sähvatuste üle füüsik Andi Hektoriga.Mida toob kaasa inforevolutsiooni teine laine? Tarkvarateadlane Andri Riid leiab teadlase kommentaaris, et see laine hajutab laiali eelmisest lainest loodud teenindusmajanduse.Enesekontroll on tähtis oskus, aga milles see õigupoolest seisneb? Seda selgitame koos psühholoog Andero Uusbergiga. Saatejuht on Priit Ennet. Kuulake 27. augustil kell 17.05.

Et ravimil oleks toime, aga puuduksid kõrvaltoimed, selleks arvestavad arstid doosi määramisel juba ammu inimese vanust, sugu, kehakaalu jms. Kuid et õiget doosi veel täpsemini määrata, tuleb paremini tunda juba patsiendi geene. Tartu Ülikooli geeniteadlane Riin Tamm (pildil) on pikalt ja põhjalikult uurinud geenide seoseid niisuguste ravimitega, mida antakse leukeemiahaigetele lastele, ja leidnud üles mõnegi tunnusmärgi, mille põhjal saab doosi optimeerida.

Mida süüa, on ühest küljest maitse asi. Teisest küljest aga ka tervise asi. Ja nii nagu maitsemeel on igaühel natuke isemoodi, võib ka tervisliku toidu mõiste olla üsna isikupärane.Mida ütleb selle kohta teadus? Arvamusfestivalil salvestatud arutelus osalevad geeniteadlane Elin Org, kes on uurinud inimese kõhus elutsevaid väga isikupäraseid mikroobikooslusi ning psühholoog Uku Vainik, kes on uurinud, kuidas inimese isiksuseomadused mõjutavad tema tervisekäitumist, sealhulgas toitumist. Vestlust juhib Priit Ennet. Kuula pühapäeval, 13. augustil kell 17.05.

Kuulus väejuht Hannibal valis Alpide ületuseks raskema raja kui enamik ajaloolasi seni arvanud, väidab tuhandetest hobustest ja kümnetest elevantidest mägedesse maha jäänud võimalike tunnismärkide, loomasõnnikus sisaldunud bakterite fossiilide põhjal Tartu Ülikooli geoloog Peeter Somelar (2. oktoobrist 2016). Milliseid maju ja linnu hakkavad Marsile ehitama tulevased kolonistid? Selle küsimuse on põhjalikult läbi mõelnud arhitekt Juhan Kangilaski, kes saates oma lahendusi tutvustabki (4. detsembrist 2016).

Kunagi oli metsiseid Eestis nii palju, et neid ei jõutud kokku lugedagi. Nüüd on neid jäänud nii väheks, et pole peaaegu nähagi. Mis on metsiste arvu metsikut kahanemist põhjustanud, on püüdnud välja selgitada Tartu Ülikooli looduskaitsebioloogia juhtivteadur Asko Lõhmus (19. märtsist 2017).Põhja-Eesti loopealsed on viimase 90 aastaga kaotanud 90% pindalast, aga liigirikkus püsib neil endine. Olukorda on uurinud Tartu Ülikooli botaanikadoktorant Liis Kasari (23. oktoobrist 2016).

Noore universumi kiirpaisumise ehk inflatsiooni ajajägu õige matemaatilise mudeli otsimisest kõneleb Tartu Ülikooli füüsikateoreetik Laur Järv, kes avaldas sel teemal koos teiste Eesti kolleegidega artikli mainekas teadusajakirjas Physical Review Letters (23. aprillist 2017).Kosmoloog Lauri Juhan Liivamägi Tartu Observatooriumist uurib galaktikate superparvede struktuuri ja paiknemist. Superparvede määratlemine on tema sõnul paljuski tõlgenduse küsimus (5. märtsist 2017).