Labor | Vikerraadio | Err

Millises maailma paigas hakkasid hobused lisaks sammule, galopile ja traavile viljelema ka eriliselt sujuvat liikumisviisi nimega tölt, on aidanud rahvusvahelise uurimistöö osalisena välja selgitada Tallinna Ülikooli arheoloogia teaduskogu vanemteadur Lembi Lõugas (5. veebruarist 2017). Arheoloogide ja geneetikute ühistöös on selgunud, et katk käis Eestis ringi juba nooremal kiviajal. Ajame juttu Tallinna Ülikooli arheoloogi Raili Allmäega (9. aprillist 2017).

Margit Aun Tartu Observatooriumist räägib sellest, kui palju langeb Eesti maale Päikese ultraviolettkiirgust, mis võib teha inimestele kahju, aga tuua ka kasu (12. märtsist 2017).Kui kaua elavad Eesti vaksikud, teab oma uurimistöö põhjal liblikauurija Sille Holm (4. septembrist 2016).Selleks, et saavutada edu ja rahulolu, tuleb endalt küsida õigeid küsimusi. Matemaatikust ettevõtja Margus Niitsoo on läbi elukogemuse ühe väga õige küsimuseni jõudnud ning jagab seda teadlase kommentaaris (25. septembrist 2016). Saatejuht on Priit Ennet. Kuulake 9. juulil kell 17.05.

Augustikuisele Arvamusfestivalile Paide Vallimäel tuleb taas teadusala, kus arutlusteemad ulatuvad bioloogilisest linnast beebi disainimiseni. Kuuleme kõigi kaheksa teema lühitutvustusi asjaosalistelt enestelt. Külastame ka Kunstiakadeemia töökoda, kus tudengid ja nende juhendajad kavandavad teadusalale varjualust ning kasvatavad seeneniitidest ja saepurust selle jaoks innovatiivset ehitusmaterjali.Tartu Ülikooli botaanikaprofessor Meelis Pärtel räägib sellest, kuidas ökoinformaatika aitab Lõuna-Eesti elurikkust nutikalt kaitsta.

Juuni on aeg, mil loodusteadlased saavad tegutseda vabas looduses, taimede ja loomade keskel, kabinetist väljas. Labor käis uudistamas, kuidas zooloog Riinu Rannap Haanjas konnakulleseid püüab, kuidas ornitoloog Marko Mägi Kilingi-Nõmmel lindude käitumist uurib ja kuidas botaanik Aveliina Helm ning mükoloogid Maarja Öpik ja Tanel Vahter Muhumaal Koguva loopealset taastavad.Pildil püüavad Haanja lähedasest konnatiigist kulleseid Riinu Rannap (vasakul) koos Ungari ja Kreeka teadusajakirjanike Kata Karathi ja Julianna Photopoulosega. Pildi tegi Priit Ennet.

Juureökoloog Ivika Ostonen jutustab puu- ja rohujuurte salapärasest ja keerukast võrgustikust, mida mööda ringlevad muu hulgas ka süsinik ja teised kasvuhoonegaase moodustavad elemendid.Teaduskirjanik Tiit Kändler tutvustab vastilmunud mitmikraamatut "Kaks kultuuri" ja "Kolm kultuuri".Saade algab aga keemik Heisi Kurigu kommentaariga vesinikuenergia jõudmisest igapäevaellu.Saatejuht on Priit Ennet. Kuulake 11. juunil kell 1.05.

Arukase, meie ühe levinuma puu genoom on nüüd teadlastel käes. Rahvusvahelises uuringus osalenud Eesti Maaülikooli taimebioloog Ülo Niinemets räägib, miks on just kase geene tähtis tunda.Tallinna Ülikooli biokeemik Kaia-Liisa Habicht on uurinud rakkude membraanides leiduvaid valke, mis transpordivad läbi membraani väiksemaid molekule. Lähenemine on uudne, tulevased rakendusvõimalused ravimiloomes laialdased. Saatejuht on Priit Ennet. Kuulake 4. juunil kell 17.05.

Nii nagu taimed ja loomad, moodustavad ka inimeste kõneldavad keeled ökosüsteeme. Keeleökoloogiat on matemaatilise vahenditega uurinud füüsik Els Heinsalu (pildil) Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituudist. Ajame temaga juttu ka äsja saadud L'Oreali uurimistoetusest kui ka juba lähipäevil ametlikult loodavast noorte teaduste akadeemiast.

Karastusjookidesse suhkru asemel lisatavad tehismagusained nagu atsesulfaam, aspartaam ja suklaroos võivad koguneda loodusesse ja hakata kahjustama näiteks veeolendeid. Tallinna Tehnikaülikooli doktorant Eneliis Kattel on leidnud võimalusi, kuidas reoveejaamades atsesulfaami tõhusalt ja ohutult lagundada.Teaduskirjanik Tiit Kändler tutvustab raamatuid Nobeli auhinna laureaadist Bob Dylanist. Miks teadussaates, selgub saates.Teadlase kommentaari annab Tartu Ülikooli arvutiteaduse instituudi juhataja, akadeemik Jaak Vilo. Saatejuht on Priit Ennet.

Eesti mets kipub kohati killustuma, kuid taimeökoloog Taavi Paal on uurinud, kas ja kuidas suudavad taimed levida ühest metsatukast teise ka piki mõisapargialleesid, kraavikaldavõsa ja muid kitsaid puiskoridore.Keemik Mihkel Koel on leidnud võimaluse, kuidas põlevkivitööstuses tekkivatest ainetest valmistada süsiaerogeeli, ülimalt õhulist materjali, mis võib leida kasutust katalüsaatorikandja või akuelektroodina.

Taimebioloog Hanna Hõrak on uurinud Eesti sõnajalgu ja avastanud, et nende lehtedel käivad väikesed õhulõhed kinni-lahti natuke teistmoodi kui õistaimedel, mida seni on rohekem uuritud.Füüsik Heli Lukner on kirjutanud füüsikaraamatu, mis on jõukohane väikestele lastelegi.Kommentaari Eesti mitmekesisest elurikkusest ja selle säilimisest annab maastikugeneetik Marge Thetloff. Saatejuht on Priit Ennet. Kuulake 7. mail kell 17.05.

Teadlase kommentaaris vaatleb füüsik Els Heinsalu viimase aja olulisemaid ühiskonna- ja pereelu sündmusi teadlase pilguga. Dipteroloog Olavi Kurina tutvustab viit teadusele seni tundmata sääseliiki. Õpilaste Teadusfestivalist räägib korraldaja Terje Tuisk. Oma edukaid õpilasteadustöid esitlevad kaks festivalivõistlusel osalenud gümnasisti: Erik Markus Kannike (pildil paremal) räägib Ameerika Ühendriikide rollist Süürias varajase külma sõja ajal, Jasper August Tootsi (vasakul) aga galaktoseemia skriiningust Beutleri meetodiga. Saatejuht on Priit Ennet.

Noore universumi kiirpaisumise ehk inflatsiooni ajajägu õige matemaatilise mudeli otsimisest kõneleb Tartu Ülikooli füüsikateoreetik Laur Järv, kes avaldas sel teemal koos teiste Eesti kolleegidega artikli mainekas teadusajakirjas Physical Review Letters.Kõnetuvastuse ja masintõlke viimastest saavutustest annavad ülevaate keeletehnoloogid Tanel Alumäe Tallinna Tehnikaülikoolist ja Mark Fišel Tartu Ülikoolist. Saatejuht on Priit Ennet. Kuula 23. aprillil kell 17.05.

Teadlastel tuleks eelkõige lasta tegeleda vaba mõttetöö ja uute asjade avastamisega, ütleb teadlase kommentaaris Geenivaramu juht Andres Metspalu. Ka algul kasutuna tunduv teadustöö võib hiljem osutuda ülioluliseks, leiab ta.Eesti metsade kasvukiiruse uuringus avastati, et meie mets (seal, kus teda on) kasvab märksa kiiremini kui seni arvatud. Saates on külas uuringus osalenud metsateadlane Allan Sims. Euroopa teadlaste eetikanormide muutmise vajadusest räägib Teaduste Akadeemia president Tarmo Soomere. Teaduskirjanik Tiit Kändler tutvustab raamatut kõndimise filosoofiast.

Arheoloogide ja geneetikute ühistöös on selgunud, et katk (pildil) käis Eestis ringi juba nooremal kiviajal. Ajame juttu Tallinna Ülikooli arheoloogi Raili Allmäega.Tänapäeva geneetika ei saa läbi matemaatikata. Tartus toimunud rahvusvahelise matemaatilise geneetika konverentsil kuuldut vahendavad Geenivaramu teadlased Krista Fischer ja Reedik Mägi.Fossiilkütustest saab peagi läbitud etapp, leiab teadlase kommentaaris Tartu Ülikooli füüsik Marko Kaasik. Saatejuht on Priit Ennet. Kuulake 9. aprillil kell 17.05.

Mis on lainikud ja miks sai prantsuse matemaatik Yves Meyer lainikute uurimse eest Abeli auhinna, selgitab laineteadlane Tarmo Soomere.Novembris Võrtsjärve idakalda lähedal nelja kilomeetri sügavusel toimunud maavärinast räägib seismoloog Heidi Soosalu.Tallinna ja Helsingi vahelise tunneli rajamise geoloogilisest küljest vestleme geoloog Kalle Suurojaga. Saatejuht on Priit Ennet. Kuulake 2. aprillil kell 17.05.

Sookurg Ahja 5 on oma kevadisel kojurändel jäänud pikemalt peatuma Põhja-Iisraelis, kus inimesed toidavad teda ja veel tuhandeid liigikaaslasi maitsva maisiga. Noore kure panusest maailma teadusse räägib Eesti Maaülikooli ornitoloog Aivar Leito.Taimed avavad ja sulgevad oma pisikesi õhulõhesid täpselt vastavalt keskkonnaoludele. Tartu Ülikooli taimebioloog Liina Jakobson on avastanud senitundmata mehhanismi, mille abil taim õhulõhed sulgeb, kui õhus on liiga palju süsihappegaasi.

Lennukiga sõites ja laseriga tulistades saab üht-teist kasulikku teada ka metsade kohta (pildil ongi just laserkiirega saadud punktiline metsakujutis). Metsade seirest laserskanneri ehk lidariga ajame juttu kaugseiraja Mait Langiga.Vulkaanidel on tähtsaid seoseid nii elu kui ka inimestega, sealhulgas eesti inimestega, kes on külastanud Kamtšatka poolsaare paljusid vulkaane. Sellest kirjutab oma raamatus "Vulkaanid. Elu. Inimene" geokeemik Rein Veski. Raamatut lugedes tekkinud mõtetest jutustab teaduskirjanik Tiit Kändler.

Margit Aun Tartu Observatooriumist räägib sellest, kui palju langeb Eesti maale Päikese ultraviolettkiirgust, mis võib teha inimestele kahju, aga tuua ka kasu.Age Poom Tartu Ülikoolist on uurinud, kuidas koormavad oma igapäevaste toimetamistega keskkonda inimesed Eesti eri paigus. Saatejuht on Priit Ennet. Kuula 12. märtsil kell 17.05.

Kosmoloog Lauri Juhan Liivamägi Tartu Observatooriumist uurib galaktikate superparvede struktuuri ja paiknemist. Superparvede määratlemine on tema sõnul paljuski tõlgenduse küsimus.Energia Avastuskeskuses peagi avatavat Taanist pärit rändnäitust maailma plastsaaste probleemidest tutvustab Nicole Johnson Ameerika Ühendriikide suursaatkonnast Tallinnas.Teadlase kommentaaris annab Olesja Bondarenko Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituudist nõu, kas ja miks tasub ette võtta doktoriõpingute tee. Saate autor on Priit Ennet.

Inimese papiloomiviirused võivad põhjustada nii ebameeldivaid soolatüükaid kui ka üsna ohtlikke kasvajaid. Tartu Ülikooli biomeditsiini tehnoloog Mart Ustav (pildil) on koos kolleegidega leidnud uudse teadusliku võtte, kuidas tõhusalt otsida ja leida ravimiaineid, mis võiksid nende viiruste vastu aidata.Miks ei ole loodus- ja täppisteadustest huvitatud rohkem tüdrukuid ja miks ei tasuks tüdrukutel neid alasid siiski peljata, sellest tuleb juttu Hypatia projekti juhi Helin Hagaga.