Labor | Vikerraadio | Err

Tallinna Tehnikaülikooli teadlased on leidnud närvirakkudest ja neid ühendavatest sünapsitest mehhanismi, mida mõjutades saaks ravida üht harvaesinevat haigust, Pitt-Hopkinsi sündroomi. Sama mehhanismi tundmine võib aga aidata ka palju levinumaid haigusi ravida. Uuringutest räägib professor Tõnis Timmusk (pildil). 

Kuuleme huvipakkuvamaid helikilde laupäeval Tallinnas toimunud Teadusmarsilt 2018.Presidendilt noore teadlase preemia saanud Leopold Parts räägib oma uuringutest, mis ühendavad arvutiteaduse ja geneetika. Saatejuht on Priit Ennet.

Paljude inimeste kõhus elutsev helikobakter võib kahjustada peale mao ka maksa. Tallinna Tehnikaülikooli aasta noorteadlane, geenitehnoloogia vanemteadur Pirjo Spuul on uurinud, mida see bakter maksarakkudele täpsemalt teeb.Teaduse tähtsusele ja teadlaste rollile tähelepanu tõmbamiseks tulevad teadusesõbrad Tallinnas teadusmarsile. Mis õigupoolest toimub, ja miks, selgitavad korraldajad Els Heinsalu ja Andi Hektor.

Eestis tehtud kilpkonnakujuline robot tuvastas Teravmägede külmades ja tumedates fjordivetes suurt elurikkust. Biorobootik Maarja Kruusmaa meenutab polaartalvist ekspeditsiooni ja tutvustab edasisi plaane.Teaduse tuleviku pärast muretsevad noored teadlased soovivad motiveerida poliitikakujundajaid teadusest rohkem hoolima. Algatust tutvustab Eesti Noorte Teaduste Akadeemia president Els Heinsalu.

Rahvusvaheline koostöökogu IPBES on võtnud vastu neli väga ülevaatlikku ja tõsiseksvõtvat aruannet maailma elurikkuse seisundi ja loodushüvede jätkusuutlikkuse kohta. Saates on külas Euroopa ja Kesk-Aasia aruande üks autor Aveliina Helm.Siim Sorokin on aga uurinud, kuidas pühendunud huvilised arutlevad internetis seriaalide ehk sarifilmide tegelaskujude ja süžeekäikude üle, tehes stsenaristidele etteheiteid ja andes nõu.Saatejuht on Priit Ennet.

Sel nädalal lahkunud maailmakuulus Briti füüsik Stephen Hawking edendas jõudsalt meie ettekujutust nii Suurest Paugust kui ka mustadest aukudest. Kuid palju tähelepanu on pälvinud ka tema hoiatavad sõnavõtud ökokatastroofi, tehismõistuse ja tulnukakontakti kohta ning üleskutsed kolida Maalt teistele planeetidele.Hawkingi teaduspärandist annab populaarteadusliku ülevaate füüsik Laur Järv. Hoiatuste ja üleskutsete üle, mille Hawking inimkonnale esitas, arutlevad arvutiteadlane Andri Riid ja ökoloog Aveliina Helm. Saatejuht on Priit Ennet. Kuulake 18. märtsil kell 17.05.

Tallinna Tehnikaülikooli teadlased uurivad, kuidas sünteesida aineid nii, et tekiksid valdavalt ühtepidi üles ehitatud molekulid, mitte nende peegelpildid. Nad on nagu kindakudujad, kes koovad ainult vasaku käe kindaid. Teadusajakiri Synthesis tunnistas professor Tõnis Kangeri ja ta kolleegide kirjutatud artikli asümmeetrilisest sünteesist möödunud aasta parimaks.

Agu Laisk.

Agu Laisk.

Mõtteid 100-aastase Eesti teadusest avaldavad Eesti teadlased Agu Laisk, Els Heinsalu, Jaan Einasto, Jüri Allik, Mall Hiiemäe, Tarmo Soomere ja Toivo Maimets.Selle nädala "Vikerhommiku" teadusuudistes rääkisid needsamad teadlased Eesti teaduse tähendusrikastest fenomenidest, "Laboris" aga võtavad sõna pikemalt. Kuulake 25. veebruaril kell 17.05. Saatejuht on Priit Ennet.

Euroopa naaritsa päästmiseks kasvatatakse neid pisikiskjaid Tallinna Loomaaias. Kuidas naaritsaid neis piiratud oludes võimalikult hästi kasvatada, on uurinud ja uurimise põhjal Tartu Ülikoolis doktoritöö kaitsnud Kairi Kiik.Maakera ei olegi päris ümmargune, vaid õige pisut lapik, aga veel täpsemalt öeldes geoidikujuline. Geoidi kuju määramine on päris suur töö, kuid Silja Märdla Tallinna Tehnikaülikoolist on seda Eesti ja naaberpiirkondade kohta oma doktoritöös nüüd senisest täpsemini teinud. Saatejuht on Priit Ennet. Kuulake 18. veebruaril kell 17.05.

Kuidas läheb Läänemerel, kuidas elab Peipsi? Kas püsib elurikkus, kas taastub puhtus?Läänemere olukorda arutame saates Tartu Ülikooli Eesti mereinstituudi mereökoloogi Riina Klaisiga, Peipsi järve seisundit Eesti Maaülikooli Võrtsjärve limnoloogiakeskuse järvebotaaniku Helle Mäemetsaga. Saatejuht on Priit Ennet. Kuulake 11. veebruaril kell 17.05.

Akadeemia tulek.

Akadeemia tulek.

Peaminister Jüri Ratas teatas sel nädalal Euroopa Tuumauuringute Keskuses CERNis, et Eesti esitab peagi taotluse selle organisatsiooni liikmeks saada. Peaministrit saatnud Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituudi asedirektor Mario Kadastik selgitab taustu.Vene vägedest jäi Kesk- ja Ida-Euroopa vabanenud maadesse maha terve hulk sõjaväebaase, mille rajatised nüüd tihtipeale lagunevad. Kuidas kohalikud elanikud eri maades tänapäeval neisse endistesse baasidesse suhtuvad, sellele on pühendatud ajakirja Folklore erinumber.

Eluks vajalikke tingimusi võib leiduda ka väga eksootilistes kosmilistes nurgatagustes. Saates on Cambridge'i Ülikooli astrofüüsik Mihkel Kama, kes on koos kolleegidega välja nuputanud, et elukõlblikke paiku võib olla isegi võimsat röntgenkiirgust kiirgava pulsartähte ümber tiirutava planeedi paksu atmosfääri all.Teaduskirjanik Tiit Kändler tutvustab Vene füsioloogi Ivan Pavlovi põhjalikku biograafiat, mille on kirjutanud Ameerika teadusloolane Daniel P. Todes. Pavlovil, muide, on seoseid ka Eestiga. Kuulake 21. jaanuaril kell 17.05. Saatejuht on Priit Ennet.

President Kersti Kaljulaid pidas reedel Tallinnas noorteadlaste konverentsil "21. sajandi suurimad väljakutsed" kõne, kus püüdis muu hulgas hajutada tehisintellekti arenguga kaasnevaid suuri hirme, kuid väljendas ka muret, et tarkade masinate kasutuselevõtt võib teha inimesed rumalamaks.

Pärast Teaduste Akadeemia presidendi Tarmo Soomere meeleolukat sissejuhatust selgitab vikipedist Ivo Kruusamägi, kuidas teadus maailma Vikipeedia kaudu mõjutab ja kuidas saaks veelgi rohkem mõjutada.Aastalõpu puhul peatume põgusalt pilvederiigi pöörasemal poolel. Pilveteadlase Jüri Kamenikuga räägime pilvede uurimisest ja hajutamisest heli abil, pilvede mõjust inimese meeleolule ja võimalustest pilvepilti suurlinnade kohal rõõmsamaks muuta, pilvede otsesest ohtlikkusest ja pilvede niiöelda murdumisest. Saatejuht on Priit Ennet.

Teadlased arutelvad teaduse mõju ja väärtuse üle 14. detsembril teadusfoorumil TeadusEST 2017. Ajame eeljuttu Siret Rutikuga Eesti Teadusagentuurist.Galaktikaparv A2142, samanimelise superparve kesksne kuju, on taevalaotuses üsna eriline tegelane. Teda on lähemalt uurinud Maret Einasto Tartu Observatooriumist.Saksa loodusteadlane Alexander von Humboldt käis kõige muu hulgas kahel tulemuslikul uurimisreisil Lõuna-Ameerikasse. Neist reisidest on Andrea Wulf kirjutanud raamatu "Looduse leiutamine", mida tutvustab teaduskirjanik Tiit Kändler.

Hiina kosmoseobservatoorium DAMPE leidis kosmilisest kiirgusest märke tumeda aine olemasolust maailmaruumis. Märke seletab Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituudi füüsik Andi Hektor.Inimeste sagenenud maailmarännakud ja eksootiliste taimede huvi on ühed põhjused, miks Eestisse ja mujale Põhja-Euroopasse on sugenenud metsataimede haigusi põhjustavaid seeni. Invasiivseid metsapatogeene on uurinud Eesti Maaülikooli metsapatoloog Rein Drenkhan.