Labor | Vikerraadio | Err

Kui paneme päikesepaneeli natuke hõbeda-aatomeid, võime energiatootmise tõhusust tõsta. Tallinna Tehnikaülikooli materjaliteadlane Marit Kauk-Kuusik (pildil) on koos kolleegidega asendanud fotoelektrilises pulbris vaske hõbedaga ja saanud päikesevalgusest nii ligi kolmandiku võrra rohkem elektrit.

Allikasoid on hea tunda, sest nad on haruldased, kuid liigirikkad. Triin Reitalu ongi uurinud Saaremaal Viidumäe looduskaitsealal asuva Kanna allikasoo turvast ja saanud teada, kuidas on soo ajalugu alates tekkimisest umbes 9000 aastat tagasi kuni tänapäevani kulgenud.

Mis juhtus 425 miljonit aastat tagasi, et Siluri ajastu merede liigirikkus kõvasti kahanes?

Elutööauhinna pälvinud Ain Kallise ja teadusajakirjanduse sõbraks tunnistatud Laurits Leedjärvega teeme juttu elust ja teadusest.

Jaapani asteroidisond Hayabusa2 on asunud koduteele, lastiks asteroid Ryugu pinnasest võetud väärtuslikud proovid, mida uurides loodavad teadlased õppida Maa lähedasi asteroide paremini tundma. Tõnis Eenmäe annab ülevaate.

Kolm tuntud teadlast väidab, et kosmoloogiat võib olla tabanud kriis, sest nad on avastanud universumit täitvast taustkiirgusest märke, et maailmaruum on ümar ja suletud: kui hakkame ühes suunas minema, jõuame kunagi lähtekohta tagasi. Seni on aegruumi peetud tasaseks ja avatuks. Füüsik Andi Hektor selgitab tagamaid.

Soo seob süsinikku rohkem ja kauem kui mets. Kui temperatuur tõuseb, siis hakkavad Eesti sood veel paremini süsinikku siduma. Paraku meil soode suurt tähtsust ei teadvustata, leiab sooteadlane Edgar Karofeld.

Eesti karud on pääsenud pudelikaelast välja: nende arvukus on võrreldes sajanditaguse madalseisuga tublisti taastunud. Kuid äsja valminud geeniuuring näitab, et kõik ei ole nii ilus kui paistab: meie pruunkarude geneetiline mitmekesisus on endiselt väike, populatsioon killustunud ja läbikäimine muu maailma liigikaaslastega hõre. Uuringu üks tegijaid Urmas Saarma tutvustab tulemusi.

Nobeli keemiaauhinna saavad tänavu liitiumaku loojad Stanley Whittingham, John Goodenough ja Akira Yoshino. Liitiumiga töötavad tänapäeval nii nutitelefonid ja sülearvutid kui ka elektriautod.

Mille eest annab Rootsi Kuninglik Teaduste Akadeemia tänavu välja Nobeli füüsika- ja meditsiiniauhinna?

Eesti on täis pisikesi järvi ja tillukesi tiike, mis on tegelikult palju tähtsamad, kui puhtalt pindlala järgi võiks arvata. Sama pädeb muidugi muudegi maade, näiteks Prantsusmaa kohta, kus paljusid elurikkaid tiike on põlisperekondades sajandeid põlvest põlve edasi pärandatud.

Kui pildistada väikese kaameraga väikesi asju kehvades valgusoludes, võib pildile jääda paras udukogu. Kui aga kaval arvutialgoritm mitme ülesvõtte info kokku paneb, võime saada pildi üllatavalt selgeks.

Kuidas tulevad Baltimaade pealinnad toime modernistlikus tuhinas rajatud suurte paneelelamurajoonidega, mis tegelikult on elukeskkonda mõnes mõttes lausa dehumaniseerinud?

Soomes Aalto Ülikooli juures tegutsev iduettevõte IQM on saanud investoritelt seemeraha senisest kiirema ja usaldusväärsema kvantarvuti ehitamiseks. Kuidas kvantbitid tõhusalt tööle saada, räägib ettevõtte üks esimesi töötajaid Johannes Heinsoo.

Kumb ohustab meid rohkem, kas glüfosaat põllul või asteroid taevas? Tänavuse Arvamusfestivali teadusalal oli üheks tähtsaks aruteluteemaks "Laastav või taastav põllumajandus?".

Eesti erakonnad, teadlased ja ettevõtjad sõlmisid mullu detsembris teadusleppe, mille järgi peab Eesti avalik teadustegevuse rahastus tõusma kolme aastaga ligi kaks korda, ühe protsendini sisemajanduse kogutoodangust.

Vastus küsimusele "Kust sa tead?" kõlab eriti veenvalt, kui sisaldab viidet teadusuuringule. Aga küsime edasi: "Kust teadlane teab?" – ja meid võib tabada üllatus.