Labor | Vikerraadio | Err

Maakera ajaloos on hapnikku olnud atmosfääris ja meredes kord rohkem, kord vähem. Kuid kaks miljardit aastat tagasi oli seda siiski märksa rohkem kui seni arvatud.

Miks tarvitavad inimesed teadvust muutvaid aineid? Mida see neile annab ja mida nendega teeb?

Mida keetsid oma savipottides Eesti ja naabermaade asukad tuhandeid aastaid tagasi?

Kuidas lõhedel kalakasvanduses läheb? Kas kõik kalad saavad piisavalt süüa? Ega ometi mõni neist läbi võrgurebendi avamerre lipsa? Küsimustele võib aidata vastuseid leida väike sõbralik allveerobot.

Füüsikutelt tuleb teateid, et nad on tõenäoliselt avastanud ammuotsitud eriskummalise osakese, Majorana fermioni, millest võib olla suurt kasu kvantarvutite töökindluse tõstmisel. Füüsik Andi Hektor annab selgitust, miks see kaheosaline kvaasiosake, iseenda antiosake tähelepanu väärib.

Koroonakriis nõuab uudsetele keerdküsimustele leidlikke lahendusi. Kuidas viia kokku teadlased, kes võiksid osata lahedusi leida, ja ametkonnad, kes keerdküsimustega rähklevad?

Kuidas teevad Eesti teadlased koroonaviiruse leviku mudelit? Miks on vaja Eestile oma mudelit, kui mujal on mudel juba tehtud?

Mida näitab koroonaviiruse leviku kohta matemaatika? Mudeldamise aluseid alates eksponentfunktsioonist kuni mastaabivabade võrgustike teooriani selgitab Tallinna Tehnikaülikooli füüsik Jaan Kalda.

Millist teaduslikku huvi pakub uus koroonaviirus? Kas teadlased oskasid ta tulekut aimata?

Salapärane tume aine võib koosneda üsna tavalistest osistest, mis on aga eriskummalisel viisil kokku pandud.

Milleks on lindudel saba kohal päranipunääre, mille nõret nad aeg-ajalt nokaga sulgedele kannavad?

Milleks koguda, säilitada ja uurida luid? Uue moodsa luuhoidla avamise puhul on saates luu-uurija, Tallinna Ülikooli arheozooloog Lembi Lõugas.

Kas linnas on loomadel õige sigimispartneri leidmine lihtsam või raskem, tähtsam või tühisem kui maal, tavalooduses?

Väga väikesi plastiosakesi, nanoplasti arvatakse tänapäeval rohkesti leiduvat vees, maas ja õhus. Mida teeb nanoplast väikestele elusolenditele?

Eesti ja meie naabermaad on maakera pika ajaloo jooksul triivinud pikki vahemaid, lõunapoolkeralt üle ekvaatori praegusesse paika. Paleontoloog Tõnu Meidla annab Baltica mandri ajaloost linnulennulise ülevaate.

Maavärina järel kuumenenud Islandi rohumaa pakub hea võimaluse teha järeldusi ka globaalse temperatuuritõusu mõju kohta ökosüsteemidele. Tartu Ülikooli maastikuökoloog Ivika Ostonen on Islandi rohumaade muutusi uurinud.

Talvetaevas Orioni tähtkujus uhkeldav punane ülihiidtäht Betelgeuse on viimastel nädalatel märgatavalt kirkust kaotanud. Kas valmistub ta tõesti supernoovana plahvatama?

Suur-konnakotkaste arvukus kahaneb kogu maailmas. Eestisse on neid jäänud veel mõni üksik. Euroopa suur-konnakotkaste pelgupaik on Valgevene, kus neid pesitseb veel üle saja paari.

Dendrokronoloog Alar Läänelaid (pildil) on mees, tänu kellele teame, et mereäärsest Kadriorust leitud ja nüüd Paksus Margareetas eksponeeritud keskaegse kaubalaeva ehituseks kasutatud puud kasvasid 13. sajandi lõpul praeguse Poola või Valgevene aladel.