Labor | Vikerraadio | Err

Universum paisub vaatluste järgi kiiremini kui teoreetiliste mudelite järgi peaks. Üks võimalus vastuolu kõrvaldada on kohendada gravitatsiooniteooriat. Aga kuidas?

Tuhanded inimesed käisid mais ja juuni algul mööda Eesti nurmi ja niite, otsisid nurmenukke, vaatasid nende õisi ja määrasid õie tüübi. Mis kasu on kampaaniast "Eesti otsib nurmenukke" teadusele ja meile kõigile, selgitavad Tsipe Aavik Tartu Ülikoolist ja Silvia Lotman Eestimaa Looduse Fondist.

Teadus paistab riigiraha saavat vähem kui enne valimisi laialdaselt kokku lepitud. Arutame olukorda teadlasliikumise ühe eestvedaja Andi Hektoriga (pildil).

Maheviljeluses ei kasutata sünteetilisi väetisi ega taimekaitsevahendeid, kuid nüüd selgub, et maheviljeluse süsinikujalajälg on tavaviljeluse omast suurem. Uuringutulemusi ja nende tausta tutvustab Eesti Maaülikooli dotsent Evelin Loit.

Tolmeldajaid, peamiselt pisikesi putukaid, ähvardavad tänapäeval mitmed ohud. Kuidas tolmeldajatel läheb ja mida me saame teha, et ka koduaias rohkem mesilasi näha, räägib bioloog Virve Sõber.

Kuidas elab Eesti linnurahvas? Bioloog ja looduskaitsja Eerik Leibak annab ülevaate meie linnustiku liigirikkuse ja arvukuse muutustest.

Kuidas kauge galaktika must auk pildile saadi, selgitab Tallinna Tehnikaülikooli elektroonikateadlane Ivo Müürsepp.

Sel aastal saab pool sajandit päevast, mil esimene inimene astus Kuule. Meenutame, kuidas seni Kuul on käidud, ja uudistame, mis plaanid on inimkonnal Kuu ja muude taevakehadega edaspidi.

Eesti poolkasutatud turbaväljadelt paiskub atmosfääri hiigelkoguses kasvuhoonegaase. Targem oleks aga turbaga midagi kasulikku peale hakata. Turba väga mitmesuguseid kasutusviise – põllurammust ehitusmaterjalini – on uurinud Tartu Ülikooli ja Eesti Maaülikooli keemik Jüri Liiv.

Euroopa Tuumauuringute Keskuse teadlased teatavad, et on avastanud veel ühe väikese erinevuse aine ja antiaine osakeste vahel, senimärkamata väikese kõrvalekalde täiuslikust vasandlikkusest.

Kui Robert Koch täna 137 aastat tagasi tuberkuloosibakteri avastas, saabus bakterioloogiale uus ajastu. Mikrobioloog Pirjo Spuul avab avastuse tausta ja räägib ka ravimresistentsete haigusvormide kahetsusväärsest levikust tänases Eestis.

Linna elama tulnud loomad leiavad eest keskkonna, kus saasteainete tase, toiduvalik ja isegi valge aja pikkus erinevad looduspärasest. Kuidas need tingimused lindude, kalade ja imetajate tervist mõjutavad ja kas tõstavad ka vähiriski, on uurinud Tuul Sepp Tartu Ülikoolist.

Miks on mõned liblikad suuremad, teised väiksemad? Entomoloog Toomas Tammaru on uurinud öise ja päevase lennuviisiga vaksiklaste suurusevahet ja avastanud: öised on suuremad, päevased väiksemad. Põhjus ei ole veel täpselt teada, kuid arutleda selle üle juba saame.

Mis on biomajandus ja mille poolest erineb rohe- ja mahemajandusest, selgitab Kaja Peterson Stockholmi Keskkonnainstituudist.

Teadusväitlus 2019 (esiosa)