Kukkuv Õun

Maailm on ohustatud ja enamgi veel, kaduvaid keeli täis. Eesti keel on ses mõttes Suur Keel – meil on olemas kogu kultuur ja teadus ja kunst ja muusika ja kirjandus – kõik puha eestikeelne. Samas on aga rahvakildasid, kus asjad nii hästi ei ole. Täna uuritaksegi seda, et millisel moel ja milliste võtetega saab keelt elus hoida. See ei tähenda pelka museoloogilist hoidmist vaid ikka aktiivsena hoidmist. Kuigi me ju oma emakeeles ei mõtle – mõttekujundid on veidi teised nähtused – siis keel omati mõjutab mõtlemist ja vormib selle omapärasid. Saatekülaline Tartu Ülikooli etnoloogia professor Art Leete. Saatejuht Marek Strandberg. Saade on valminud koostöös Eesti Teadusagentuuriga.

2025. aastal jagati juba 35. korda omapäraste teadustööde eest antavaid IgNobeli preemiaid. Nii ka sedapuhku. Rein Pärn ja Marek Strandberg räägivadki neist kuni juhtub midagi imelikku. Ka saade murdub justkui pooleks ja juttu tulevad ajama veel Ann Jõeleht ja Heilika Leinus. Ja siis juhtub veel midagi kummalist: Ann, Rein ja Heilika võtvad saatejuhi pihtide vahele ja küsivad talt üht ning teist. Aga see pole veel kõik. Kui saadet kokkulõikamiseks kuulama asutakse tuleb välja, et tarkvara on mänginud paraja vingerppussi: heli on plekine ja ragiseb. Kus häda kõige suurem, seal on teadagi kellest-millest abi – tehisarust. Nii saategi kuulata saadet, mida on tehisaruslised filtrid lihvinud ja putitatnud aga selle sisu pole muudetud. Vaat sulle siis IgNobelitest saate tegemist. Saatejuht Marek Strandberg.

Toidujulgeolek on teemadering, mis järjest sagedamini kõneaineks kerkib. Kliimamuutus on üks valdkond, mis toidujulgeolekut enim mõjutab. Ühes viisiks muutuvate oludega toime tulla on luua uusi organisme ja teine võimalus on kolida taimekasvatus siseruumidesse – nn vertikaalsetesse kasvuhoonetesse. On ka veel üks tee: püüda leida uusi taimi, keda muutuvates kliimaoludes siinkandis kasvatama õppida. Toidujulgeolekust on rääkimas Eestu Maaülikooli professor Evelin Loit-Harro. Saatejuht Marek Strandberg

Eesti õpilasi edukalt rahvusvaheliste füüsikaolümpiaadide jaoks treeninud Tallinna Tehnikaülikooli füüsikaprofessor Jaan Kalda on seda meelt, et automaatselt ei suuda tehisaru loovust ergutada. Saates räägib ta iseenda kujunemise loo ja olümpiaadide loo kah ära. Ta kõneleb ka sellest, kus on Eetsi haridussüsteemi peamised komistuskivid ja kuidas neist üle saada. No ühe osas pole mingit saladust – see on õpetajate palk, mis lihtsalt ei ole sel tasemel, mis see olla võiks. Saatejuht Marek Stradberg

Hiljuti avaldati üks artikkel Uus-Meremaa kakkpapagoidest, milles näidati, et väljasuremisohus olevate lindude parasiitide liigirikkus ja arvukus on neis lennuvõimetutes lindudes samuti vähenenud. Võtamegi parasitoloog Aleksei Turovskiga arutluse alla selle, miks peaks kaitsma parasiite – looduslike liikide paratamatuid kaaslasi, – kellele on oma peremeeste elude kujundamise siiski väga eriline roll. Kas üldse on võimalik kaitsta mingit üksikut liiki? Pigem on liigikaitseline looduskaitse ajast maha jäänud ja kaitsmist vajavad palju keerukamad struktuurid looduses. Saatejuht on Marek Strandberg.

Füüsik Andi Hektor kirjeldab, millisel moel sai alguse ta uus süvatehnoloogia iduettevõte MuRayTech. Tegemist on müüonite tekitamiseks vajalikke seadmeid loova ettevõttega. Ah et, milleks müüonid? Tegemist on tänasel hetkel vägagi kuuma kaubaga, mis tekitab miljon korda suurema energiaga osakesi kui röntgenaparaat. Ka müüonitega saab asju läbi valgustada, aga need asjad võivad olla väga-väga mahukad. Nagu sillad, majad või ka tuumareaktorid. Hektor oli ka Eestis asutatud müüontomograafia ettevõtte GScan asutajate hulgas, aga täna jookseb võidu selleks, et ka GScanil oleks tulevikus parem võimalus müüonitega asju läbi valgustada. Saatejuht on Marek Strandberg.

Maaülikooli professor selgitab, et see sigade Aafrika on Madakaskaril, kust seakatk Gruusia kaudu meieni jõudis. Aafrikas on olukord veidi teine: sealsed metsikud sead on üsna sageli selle viiruse suhtes immuunsed. Selgub ka, et just katku suhtes immuunsete Aafrika sigade veri võib olla üheks teeks, kuidas jõuda vajalike vaktsiinideni. Juttu tuleb ka teistest loomade haigustest nagu ka sellest, kui suur on tõenäosus, et need haigused võivad ka inimesele üle kanduda. Saatejuht Marek Strandberg

Kukkuv õun: kukkuv-oun_2025-07-29

Selle kuu alguses (juulis 2025) tuli teade, et kaks Eesti õpetlast on arvatud Euroopa molekulaarbioloogia organisatsiooni (EMBO) liikmeteks: Mart Loog ja Tõnis Timmusk. Mart Loog lahkus selle aasta alul Tartu ülikoolist, mille põhjuseks olid vastuolud, mis olid seotud ühe teadusprojekti rahastusega. Vastuolu aluseks oli asjaolu, et professor Loog leidis, et projektiraha tuleks tagastada, sest tema allkirja kandvas taotluses kirjeldatut polevat võimalik saavutada. Ülikool ei nõustunud sellega. Mart Loog räägibki saates selle sammu tagamaadest ja asjaolust, mis tema meelest Eesti majandust enim pärsib: kraadiõpe, mis ei lähtu Eesti vajadustest. Saatejuht Marek Strandberg.

Meremuuseumi arheoloog Priit Lätti räägib loo Eesti üsna uuest teadusvaldkonnast, milleks on mere- ja allveearheoloogia. Alati ei peagi minema vee alla, kui soovida merearheoloogiat harrastada – Tallinnast on viimasel ajal toodud välja ka kogesid kuivalt maalt. Kunagi oli see merepõhi. Priit Lätti hinnangul on Nõukogude okupatsioon siiski Eesti merekultuuri löönud nii suure augu, et siiani pole Eesti veel päris mereriigiks saanud – oleme mereäärne riik, nagu ta ütleb. Juttu tuleb nii 16. sajandist pärit Maasilinna laevast, mis täielikult kohapealsest puust ehitet, aga ka Russalkast ja isegi Estoniast. Saatejuht Marek Strandberg.