Kukkuv Õun

Täna sotsiaalministeeriumi asekantsleri ametit pidav Heidi Alasepp on arstina koolitanud muu hulgas ka Ukraina meedikuid. 2014. aastast on sealmaal olnud sõda ja rööbiti Eestis toimunud uuendustega, mis toimusid juba varem Ida-Tallinna Keskhaiglas on kaas aidatud ka Ukrainas jäsemete tehislikega asendamisele. Dr Alasepp on loonud Eestisse unikaalse proteesimiskeskuse ning puutunud kokku sõjameditsiiniga üle kümne aasta. Sõjast, sõjameditsiini probleemidest ning sellest, et miks ei hakata Eestis ravima Ukrainas viga saanud kaitseväelasi ja millised ohud on seotud lahingtegevustega ongi saates juttu. Saatejuht Marek Strandberg.

Saatekülaline, sel aastal Teaduse Akadeemia liikmeks valitud materjaliteadlane Maarja Grossberg-Kuusk, räägib oma teadlaseks kujunemise loost ja kodusest õhkkonnast, mis seda toetas. Muu hulgas kritiseerib ta Eesti teadusmahukaid arengukavasid, mis on tema meelest liialt hüplikud. Suunad vahetuvad ühtäkki ja pidevalt leitakse põhjusi neid muuta. Saatejuht Marek Strandberg.

Oktoobrikuus osales Eestis valmistatud päikeseauto Solaride Austraalias päikesevõidusõidul ning tuli omas klassis kolmandaks. Eriti huvitav on see, et esikoha saanud auto «omal jalal» finišisse ei jõudnudki. Mis kummaline võidusõit see selline on? Kes on need, kes sellise imelise sõiduki valmis tegid – see oli muide teine selline auto. Esimene võidusõit toimus 2 aastat tagasi Marokos, sest Austraaliasse koronapandeemia tõttu minna ei saanudki. Kas see esimesel autol, mis nüüd muuseumieksemplar, oleks olnud lootust ka kõrgele kohale Austraalias? Saate teada, mis Austraalias haiseb nii, et kole kohe. Sellest maailma ühest karmimaks peetud võidusõidust ja humanitaarist inseneriks saamise teest räägib Solaride inseneeriasuuna endine juht Mart Erik Kermes. Saatejuht Marek Strandberg.

Üheksakümnendate keskpaigas kandideeris oma doktoritööst kurnatud Pärt Peterson Eesti Päevalehte tööle. Ta valiti välja, kuid teda ennast tõmbas teaduse poole. See oli õnn. Nii talle, kui meile kõigile. Täna uurib akadeemik Peterson seda, kuidas immuunsüsteemi noorena hoida. Me vananeme, sest me immuunsüsteem vananeb. Miks see on, kuidas seda pidurdada või kuidas seda üldse ära hoida. Õnn oli ka selles, et Soomes oma teadustööd tehes oli ta seltskonnas, kes sellega seotud geeni tuvastas ja selle ka kloonis. Koroonapandeemia ja Hiinast alguse saanud viirus ründas esmajoones eakaid, need kelle immuunsüsteem on väsinud, vananenud ja ei tööta hästi. Õnn oli ka teatud mõttes selles, et koroonapandeemia epitsentris suutis immunoloog Peterson jälgida, aru saada ja lõpuks ka paremini mõista, mis toimub inimese immuunsüsteemiga, kui teda ründab sedavõrd salakaval viirus. Saates räägime nii sellest kui ka sellest, mis edasi saab. Nii Pärt Petersoni mõtete ja töödega, kui maailma teadusega, mis immunoloogait puudutab. S

Erki Tammiksaar räägib Eestikeelse Tartu Ülikooli loomisest ja sellest, miks see oli algul humanitaarülikool. Visalt aga siiski muututi täismahus ülikooliks, kus ka tasemel täppisteadused. Omapärane on see, et nõukogude periood ei olnud vaid ideoloogiline ja ahistav, vaid sel ajastul edenes ülikool üsna kiirelt. Kõneleme geograafia ajaloo kaasprofessori Erki Tammiksaarega tema äsja ilmunud raamatu «Eestikeelse Tartu ülikooli esimene aastasada» sisust ja saamisloost. Saatejuht Marek Strandberg.

28. novembril toimus Tartu Ülikooli korraldatud konverents «Viirustega tulevikku», mille võeti kokku koroonapandeemia kogemused ja seda üsna ulatuslikult. Saates räägivad selle aastaga oma tegevuse lõpetavad teadusnõukoja juht Toivo Maimets ja pandeemia ajal Sotsiaalministeeriumi asekantsleri ametit pidanu dr Heidi Alasepp nii konverentsist, kui sellest, millised on pandeemia õppetunnid ja kogemused nende vaateis. Milline saab aga olema järgmine pandeemia – seda ei tea muidugi keegi. Äsja jõudis meieni [uudis](https://teadus.postimees.ee/7907210/tule-taevas-appi-mehe-soolestikust-leiti-elus-karbes-kuidas-ta-kull-sinna-sai) ka Ameerikast, kus korralise sooleuuringu käigus leiti mehe soolestikust elus kärbes. Kuidas kärbes inna sai, ei osata täpselt öelda. Võimalik, et mees sõi mingi koguse kärbsemune – kas tahtlikult või tahtmatult. Ehk: meid võivad ees oodata aina kummalisemad üllatused ja millest tekkib järgmine pandeemia on ennustamatu. Toimunud konverentsi saate aga järele vaadata [Postimehe veebis](https

Tartu Ülikooli eestvõtmisel on kokku pandud kliimamuutuste ABC. See on vabalt kättesaadav [siit](https://kliimatarkused.ut.ee/kliimamuutuste-abc). Arutame Tartu Ülikooli kliimateaduste professori Piia Posti ja kliimafüüsika kaasprofessori Velle Tolliga selle üle, mida kliimamuutuse olemusest jätkuvalt ei teata ja mida on üldse võimalik. Püüame leida vastused küsimustele: kas tehisintellekt aitaks meil paremini kliimamuutusi mõista? Kas jõuline sekkumine, kliimaprotsessidesse näiteks, saab olla tulemuslik? Olud aga on kliimaga seonduvalt Maal aina murettekitavamad – sel aastal tuvastati näiteks Lääne Antarktika liustiku all selle kiire sulamine: soe Lõunamere vesi on end liustiku alla pressinud ja õgvendab seda. Saatejuht on Marek Strandberg.

Lihased võivad mitte toimida üsna mitmel põhjusel: kas need ei saa ajust või seljaaust signaale või on lihaste ülesehituses midagi muutunud. Tänane Tartu Ülikooli kliinikumi patoloogiateenistuse arst-resident Sanna Puusepp, on äsja kaitsnud lihashaiguste diagnostika vallas oma doktoriväitekirja. Värske meditsiinidoktor on ka "Kukkuva õuna" saatekülaline ja juttu on sellest, kuidas koeproove võttes ja neile lisaks ka geneetilisi analüüse tehes on võimalik jõuda erinevate lihashaiguste juurpõhjusteni. Hea teaduse tegijad toetuvad enne neid olnud «hiiglaste» õlgadele. Dr Puusepa hiiglaseks oli Andres Piirsoo, kes 30 aastat tagasi alustas lihaskoest külmutatud biopsiate tegemist, mis on tänaseks sillutanu tee lihashaiguste täpsema diagnoosimise juurde. Täpse, mitte täpsema – Sanna Puusepp ütleb, et vaatamata paranenud analüüsimeetoditele jääb jätkuvalt palju asju lahtiseks. Lihasehaigeid, mille puhul haiguse põhjuseks on viga lihastes enestes, on Eestis umbes 1% ehk veidi vähem, kui Rakveres elanikke. K

Nobeli 2023. aasta majanduspreemia anti Claudia Goldinile ja seda uurimuse eest, mis paljastab naiste kahjuks toimiva palgalõhe põhjused. See, valdavat Ühendriikide andmete pealt tehtud uuring, pole aga üldsegi vaid lombitagust elu puudutav: need nähtused on siiski üleilmsed. Saates on külas majandusteadlased Tairi Rõõm, kes on Eesti panga majandusuuringute osakonna juhataja ja Lenno Uusküla, kes on Luminor-panga peaökonomist. Saates räägimegi lahti selle tülika kala «palgalõhe» olemuse nagu Goldin seda tegi. Kui lihtsalt on palgalõhe välditav? Kas piisab vaid otsusest see kaotada? Mis seos on palgalõhel inimkonna jaoks olulise leiutise – adraga? Kas võrdsema ühiskonna jaoks oleks koostööd õpetava kooliharidusel oma koht? Igatahes üks oluline asi, mis vähendab palgalõhet on teadmine palgatasemete kohta ühiskonnas. Teadmatus palgatasemete kohta panevatki naisi leppima vähemaga. Eestis saab seda teadmastust ravida statistikameti abil külastades nende loodud palgarakendust: [https://palgad.stat.ee/](https://pal

Anne L’Huillier, Ferenc Krausz ja Pierre Agostini said 2023. aasta Nobeli füüsikapreemia atosekundi suurusjärgus impulsside tekitamise eest. Ato - see on miljardik miljardikust ning selliste lühikeste impulsside tekitamine polegi nii lihtne. Saates on külas akadeemik ja Tartu Ülikooli optika emeriitprofessor Peeter Saari, kes kõneleb sellest, kuidas on kulgenud «võidujooks» aina lühemate ja lühemate impulsside tekitamiseks. Räägime sellest, milliseid nähtusi me tänu nii lühikestele impulssidele nägema hakkame. Muide – tuleb juttu ka sellest, miks tasub ikkagi õppida nii füüsikat kui teisigi loodusteadusi. Ei, see pole selleks, et saada Nobeli preemiaid. Saatejuht: Marek Strandberg.

Nobeli 2023. aasta keemiapreemia anti Aleksei Jekimovile, Lois Brus'le ja Moungi Bavendile selliste imetabaste asjade nagu kvantpunktide eest. Meil on saates külas Tartu Ülikooli füüsika kaasprofessor Raivo Jaanisoo, kes kõneleb nii nende nanomõõdus osakeste ajaloost, kui tulevikust. Jaanisoo on isegi valmistanud kvantpunkte ja neid uurinud. Kui aineosake on väga väga väike – nii väike, et selle pinnal ja sisemuses n võrreldav hulk osakesi – muutuvad selle omadused sootuks teistsugusteks. Selline ainepunkt hakkab käituma nagu üksik molekul ja osakest kirjeldav laine osutub sellises osakese puhul kängitestuks. Mida see «kängitetus» tähendab, räägib Raivo Jaanisoo ka lahti. Omapärasel moel kasutati kvantpunkte juba keskaegset klaasimeistrite poolt ja kulla ning hõbeda nanoosakestega värviti klaasi. Siis ei teatud, et need on nanooskesed. Täna antakse kvantpunktidega värv ka valgusdioodidele ja nende abil ravitakse ka haigusi. Saatejuht Marek Strandberg.

Nobeli 2023. aasta meditsiinipreemia anti Katalin Karikó'le ja Drew Weissmanile mRNA põhiste vaktsiinide aluspõhimõtete loomise eest. Saates räägime Tartu Ülikooli molekulaarmeditsiini professori Ana Rebasega sellest, mida kujutab endast mRNA põhine vaktsiinitehnoloogia ja mida uut siis preemiasaajad avastasid, mida varem ei teatud. Ja mis peamine: kuhu edasi? Saatejuht Marek Strandberg.

Ülijuhid sattusid sel aastal taas avalikkuse tähelepanu keskmesse. Seda põhjusel, et üks Lõuna Korea teadlaste kamp ilmselt bluffides ja tähelepanu noolides kirjeldasid omi saavutusi, mida siiamaani pole korrata suudetud. Igatahes on ülijuhid olemas ja seda on teatud juba 1911. aastast alates, aga need ei ole ülijuhtivad - ei taksita elektri liikumist juhtmes - mitte toatemperatuuril, vaid väga-väga palju madalamatel temperatuuridel. Saates räägime, milleks ülijuhtivaid materjale kasutada saab ning milleks neid kasutatakse. Üks, milleks neid kasutada saab, on väga tugevate magnetväljade loomiseks. Ja Maa magnetväljast kümneid ja kümneid tuhandeid kordi tugevam magnetväli, milleks seda vaja? Selleks, et kondenseerida kvantosakesi, ehk sisuliselt koguda kokku destillaat nimega Bose-Einsteini kondensaat. Vaat selline «kvantviski» on olemas. Saatekülaline KBFI juhtivteadur ja keemilise füüsika labori juhataja Raivo Stern. Saatejuht Marek Strandberg.

Tartu ülikooli kirjastus andis välja uue ja ühtekokku üle 30 autori kirjutatud rakubioloogia õpiku. Selle koostajateks on Toivo Maimets ja Sulev Kuuse. Saates arutamegi Tartu Ülikooli rakubioloogia professori Toivo Maimetsaga selle üle, miks üldse on vaja eestikeelset ja ka Eestis koostatud õpikut. Kas keel defineerib teistlaadse mõtlemise? Kui kiiresti uueneb rakubioloogia ja kas see koostatud õpik ka kümne aasta pärast aktuaalne on? Üks õpiku autoritest, Ameerikas töötav Mardo Kõivomägi avastas uue mehhanismi, miks ja kuidas rakud poolduvad. See väga värske teadmine on samuti selles õpikus kirjas. Teeme juttu ka sellest, kui ulatuslikult levib libateadus ja kas sellise väärinfodeemiaga on üldse midagi võimalik ette võtta. Saatejuht Marek Strandberg.

Miks lakuvad teadlased kive; kuidas laipadest roboteid ehitada; mis juhtub te ajuga, kui kordate ühte ja sama sõna kümneid kordi; kuidas mõjub teie ajule tagurpidirääkimine; mis saab, kui ehitada kempsupott, mis sõna otseses mõttes teie tagant nuhib; kuidas igavlev õppejõud mõjub üliõpilastele; mida teevad anšoovised oma magamistubades ja kuidas see maailma mõjutab; mis juhtub möödaminejaga, kui pajud inimesed taevasse vaatavad; mis saab siis, kui söögiriistast saate väikese elektilöögi suhu ning kui palju ninakarvu on inimese ühes ja teises ninasõõrmes – need on teemad, mille eest sel aastal juba tavatu ja veidra teaduse teemalised preemiad sel aastal välja anti, juba 33. korda. Sel teemal arutavad Postimehe teadusajakirjanik Marilis Kolk ja saatejuht Marek Strandberg.

Tartu Ülikooli õpetlane Uku Vainikule, kes ka sedapuhku "Kukkuvas õunas" külas, eraldas Euroopa Teaduagentuur uurimisraha, et viie aasta vältel leida juurpõhjus, miks osad inimesed saavad oma ülekaaluga hakkama ehk suudavad seda langetada ja on teisi, kes hätta jäävad. Küsimus ongi miks? Kas põhjused on geneetilised või tulenevad need keskkonnast? Nüüdseks on olemas igasuru nipitirivärke, et kehakaalu kontrolli alla saada: küll kemikaale, küll võimalusi utsitada uitnärvi elektrisignaalidega. Ka need võtab Uku Vainik vaatluse alla. Saates räägime ka sellest, miks inimene üldse õgivaks kõigesööjaks on saanud. Saatejuht Marek Strandberg.

Euroopa Teaduagentuur andis alustava teadlase grandi Tartu Ülikooli kaasprofessorile Hedvig Tammanile. Järgmised viis aastat saab ta selle toel üles ehitada ja arendada oma teadusgruppi, mis asub uurima seda, kuidas viirused nakatavad baktereid. Sellega ei tule toime iga viirus vaid need viirused ongi bakteriõgijad ehk bakteriofaagid. Teadupoolest on haigusi tekitavad bakterid suutelised ignoreerima aina uusi ja uusi antibiootikume. Kurioosumiks on see, et oskus kasutada viirusi erinevate bakteriaalsete haiguste raviks oli olemas enne kui Alexander Fleming avastas penitsilliini – esimese teadaoleva antibiootilise aine. Viiruste ravi harrastati ka Tblilisis, Gruusia pealinnas. Seal on tänaseni sellealaste uuringutega tegelev instituut. Hedvig Tamman kõneleb saates sellest, mida ta uurima hakkab ja mida on tal lootust uut leida selles valdkonnas. Saate teada, mis juhtub stressis bakteritega ja muu hulgas ka seda, et unne suikunud bakteritel ongi parim oskus oma «unenägudes» leida vastunipid antibiootikumidele.

Lennuaparaatide vallas toimub omapärane sagimine. Kas nüüd revolutsioon, aga küll lendavad autod, küll multirootor-taksod, küll vertikaalstardiga ja siis lennukina edasi kulgevad väikesed masinad näitavad end siin seal aina sagedamini. Nende evolutsioon on kiirenenud. Jõuallikaiks elektrimootorid, mida toidekae nii akudest, kui vesinikust tehtud elektriga. Järgmisel aastal on Pariisi olümpiamängude aegu lubatud esimene õhutaksode parv kasutusse võtta. Ja imesid sünnib ka: 15 kg elektrimootorist saadakse kätte 250 kW võimusust. Näib, et elektriautode arendajail on õhusõidukite tootjailt paljutki õppida ja kasutusse võtta. Ja siis muidugi droonid ja sõjapidamine, mis samuti ülikuum teema. Saatekülaliseks on lennunundusteadlane Peep Lauk Ettevõtluse ja Innovatsiooni Arendamise Sihtasutusest. Saatejuht Marek Strandberg.

On tõsiasi, et Hiina on viimase paari aastakümnega kasutanud tsementi – põhiliselt betooni tootmiseks – rohkem, kui USA kogu 20. sajandi jooksul. Vaieldamatult on sellel suur keskkonnamõju. Betoonil üldse. Aga on mitmeid «agasid». Kõike lihtsalt ei saa puidust ehitada ja seda kasvõi selle tõttu, et puidust ehitamine eeldab hoolt ja tähelepanu rohkem, kui betoon. Betoon on parandatav ja seda ka oludes, kus betoonkonstruktsioonides on metallsarrus roostetanud ja betoon murenenud: seda saab paigata. Siiski on ehitamise tulevik hübriidne ja mitmekesine selgitab saatekülaline, Tallinna Tehnikakõrgkooli prorektor ja professor Martti Kiisa. Ta kõneleb ka sellest, kaua kestavad veneaegu ehitatud betoonasumid ja kuidas diagnoosida ning ravida betooni. Võtame jutuks ka Eesti betoonsildade tervise. Saatejuht Marek Strandberg.

10. augustil 2023 saabus Fermilabist uudis selle kohta, et arvatakse, et on olemas ka viies loodusjõud. Tõsi, seda on arvatud juba viimased 20 aastat. Mille poolest aga sedapuhku see arvamus tugevam ja millal sest arvamusest võiks saada teadmine ja ehk õpikupeatükk? Miks see jõud on nähtvad vaid müüonite puhul? Tegelikkuses on olukord üsna omapärane: olemasoleva füüsikateooria alusel on müüonitelemõjuva jõu välja arvutamiseks vaja kasutada sadu ja sadu tunde superarvuti arvutusaega. Paberi ja pliiatsiga ei tee ses vallas enam ammu midagi. Ja nii arvutades jääb saadud magnetmoment müüonite tegelikule ehk siis mõõdetule vaid ülinapilt alla. Saates aitab meil sellest uuest jõust ja müüonite hingeelust aru saada KBFI vanemteadur ja müüontomograafiaettevõtte GScan asutaja ja strateegiajuht osakestefüüsik Andi Hektor. Saatejuht Marek Strandberg.