Keelesaade | Vikerraadio | Err

GAG-i abiturient Calista Krass: "Inimesed saavad väga hästi aru, et erinevatesse situatsioonidesse sobib erinev keelekasutus!" Näiteks tuleb Calista sõnul e-kirja kirjutades arvestada, et vaba kõnekeelt ametlikus kirjas kasutades ei täida sa oma eesmärki, sest sind ei võeta lihtsalt tõsiselt.

Keeleteadlane Martin Ehala: "Ühes otsas on see, kus kõik üritatakse ära nivelleerida enamuse sarnaseks ja teine ots on see, kus kõigile vähemustele luuakse nii head tingimused, mis lammutab tervikidentiteedi tükkideks, nii et ühiskonnas pole enam seda sidusust, mis hoiaks terviku koos." Terviku ja osade pinge on Martin Ehala sõnul kogu aeg identiteetides sees.

Martin Ehala: "Ei ole võibolla võimatu, et kunagi mingisuguses tulevikus eesti keel muutub, aga identiteet jääb alles, aga ma ei kujuta seda ette lähemas tulevikus, nii 50 või 100 aasta perspektiivis. Kaugemale ei oska vaadata."

Einar Kraut: "Kui kõikide euroopa keelte lõikes vaadata, siis ma ei tea kusagil Euroopas naaberkeelte seas nii järsku vastandust häälduslaadi poolest, kui on eesti ja vene keele hääldusel ." Natalja Kitam: "Aktsendita rääkima õppimine on võõrkeeleõpe tulevik."

Lvivi ülikooli eesti keele lektor Heinike Heinsoo: "Esimene ukraina keele kohta käivatest müütidest on see, et ukraina keel on vene keelest pärit." Kokku on müüte rohkem ja nendest ongi saates juttu. Juttu on ka äsja valminud Heinike Heinsoo ja Maksõm Kasianczuki eesti keele õpikust ukrainlastele, mis sobiks ka Eestisse hooajatööle tulevatele ukrainlastele.

Lvivi ülikooli eesti keele lektor Heinike Heinsoo: "Ukrainas on hoopis teist moodi keele ja rahvuse suhe." Saates on juttu Ukraina keele staatusest ja mainest ukrainakeelses ja venekeelses osas ning segakeelest suržikust. Miks ukrainlased eesti keelt õppida tahavad? Kumb keel on Heinike Heinsoo arvates raskem õppida? Mis on ukraina keele juures eestlastele raske ja mis ukrainlastele eesti keele õppimisel?

EKI sõnaraamatute peatoimetaja Margit Langemets: "Õigekeelsuse alusteos on meil õigekeelsuse sõnaraamat, ÕS kirjeldab eesti kirjakeele normi." Margit Langemets soovitab õigekeelsussõnaraamatut kasutada seni, kuni ilmub järgmine õigekeelsussõnaraamat, mille tegemist on alustatud.

EKI leksikograaf Fred Puss: "1930. aastatel ei teadnud ka riik ise, et hulk inimesi oli Eestis ikka veel ilma perekonnanimedeta." Perekonnanimetute probleem oli Fred Pussi sõnul peaaegu ainult Petserimaa ja Narvataguse probleem. Seal hakati perekonnanimesid panema alles 100 aastat tagasi 1921. aasta jõustunud seaduse alusel.

Läti gümnaasiumides lõpeb eeloleval sügisel üleminek lätikeelsele koolile. Ragnar Kond: "Sügisest on gümnaasium täielikult lätikeelsel õppel. Erandina õpetatakse aineid, mis puudutavad vähemusrahvuste keelt ja kultuuri, juurde vastavas keeles, olgu see siis vene keel, poola keel või ukraina keel."

Perekonnanimede uurija Fred Puss: " See seadus kohustas sealseid elanikke, kellel perekonnanime polnud, selle endale võtma. Kes ise endale nime ei võta, sellele määrab nime siseministeerium ja kes nimesaamisest kõrvale hoiab, võetakse kriminaalvastutusele."

Gustav Adolfi Gümnaasiumi abiturient Calista Krass: " Inimesed saavad väga hästi aru, et erinevatesse situatsioonidesse sobib erinev keelekasutus!" Näiteks tuleb Calista sõnul e-kirja kirjutades arvestada, et vaba kõnekeelt ametlikus kirjas kasutades ei täida see oma eesmärki, sest sind ei võeta lihtsalt tõsiselt.

Eesti Keele Instituudi juhtivkeelekorraldaja Peeter Päll: "Et need 2 sõna tekitasid sellise tormi, on ainult kasulik ja kui selle tagajärjel muutub suhtumine keelesse natukene paindlikumaks, siis on see väga kena!"

Wiedemanni auhinna laureaat Jüri Viikberg: "See eesti sõna on ju iseenesest väga vana. Kõik meie naabrid, kes on teadnud ladinakeelset sõna estones, on olnud teadlikud sellest, et siin elavad eestlased ja see maa on Eestimaa, isegi kui siin oli mitu hõimu."

Helsinki Ülikooli keelekeskuse juhataja Leena Nissilä rootslaste soome keele oskusest Soomes: "Kui sa tahad tööle minna näiteks riigiametisse, siis sa pead tõendama, et sa oskad riigikeeli." Saates on juttu Soome kahest riigikeelest; sellest missugustes keeltes missugustes koolides õpitakse.

Teemapäeval "Keelekorralduse äärmised võimalused" osalesid keeleteadlased, keelekorraldajad ja keelekorralduse rakendajad. Kas keelt korraldatakse liiga vähe, piisavalt või ülearu?

Millal sai eesti keel iseseisvaks? Kas teised keeled on mõjutanud ka eesti keele grammatikat? Kas eesti keeles on rõhk alati olnud sõna esimesel silbil?

Tallinna Ülikooli dotsent Mari Uusküla: "Huvitav on see, et maastik on (eestlase jaoks-toim) midagi kaunist. Mitte kole, mitte need vanad kolhoosiaegsed lagunenud hooned ei ole maastik, vaid just see ilus "värvide ja vormide laad vaateväljas"."

20. aasta keeleteo tiitlile on jäänud kandideerima 35 mullust keeletegu. Välja antakse peaauhind ja rahvaauhind, mille üle otsustab rahvas. Valiku hõlbustamiseks tutvustame saates lühidalt kõiki tänavusi kandidaate, aga tuletame ka meelde neid tiitli pälvinuid, kes on oma tegu tutvustanud Keelesaates. Rahvaauhinna saaja väljaselgitamiseks alanud avalik hääletus kestab 21. veebruari keskööni. Igaühel on võimalik anda oma hääl ühele või mitmele kandidaadile.