Keelesaade | Vikerraadio | Err

Heli Laanekask: "Ka soome keele vastu tekkis Lydia Koidulal huvi lapsepõlvekodus, sest Jannsen oli juba noore mehena korra Soomes käinud ja siis kui ta lehemeheks sai, siis ta avaldas Soome kohta aeg-ajalt teateid "Omalt maalt" rubriigis."

"Kui oleks ometi taibanud õigel ajal küsida," mõtleme sageli siis, kui on juba liiga hilja. Lahendus on olemas: pangem mälestused kirja, et lastel ja lastelastel oleksid mälestused võtta, kui huvi tekib! Folklorist Mare Kõiva räägib saates sellest, kuidas ja kelle jaoks kirjutada mälestusi ja kas mälestuste kirjapanemisel on ka tabuteemasid.

Askur Alas: "Suuline sõna oli kõige olulisem, sellest ka muinaspõhja luuletajate- skaldide tähtsus kuningate õukondades, igal kuningal pidi olema 1 või mitu skaldi."

Askur Alas: "Ragnarök ei ole seotud nimega Ragnar - Ragnarök on usundis kirjeldatud maailmalõpp, samas kui Ragnari saaga räägib oletatavasti päriselt elanud isikust ja päriselt elanud isik ei saa samal ajal osaleda müütilises maailmalõpu lahingus."

Peeter Päll: "Diglossia klassikalisel kujul meid ei ähvarda, seda eeskätt tänu ajalooliselt väga heale kirjaoskusele, 1930. aastatel viljeldud pragmaatisele keeleoskusele ja 1980. aastatel uuesti juurutatud põhimõttele käia keelemuutustega kaasas."

Priit Ennet: "Tegelikult ma natuke nuputan ka neid sõnu, kui ma teadusuudist ette valmistan, siis mul on ju aega mõelda, kuidas mõtet väljendada!"

"Sildikeel kajastab meile hästi olukorda, mis riigis valitseb," ütleb keeleteadlane Ilona Tragel. Tema kolleegi Külli Habichti sõnul näeme tegusõna hoolima tihedama kasutamise pealt, et hoolimine ühiskonnas suureneb.

Ilona Tragel: "Riik võiks mõelda keeleliste valikute peale, millistega oma kodanikele sõnumeid vahendada." Külli Habicht: "Teavitussildid on väga tänuväärne materjal keele uurimiseks, see on keel tema tegelikus kasutuses ja peale kauba veel ühiskonna teenistuses."

Emakeele Seltsi keelehuviliste gümnaasiuminoorte keelelaagri teema oli tänavu "Suuline keel kõnes ja kirjas". Keelelaagris esinesid Tallinna Ülikooli ja Tartu Ülikooli teadlased. Saates räägivad laagrist osa võtnud õpilased eesti keelest, murdekeeltest, meedia keelest ja oma tegemistest ja toimetamistest keele vallas.

Sven-Erik Soosaar: " Väljasurnud keeli on kindlasti rohkem, kui on neid, mida tänapäeval räägitakse, nii et välja on surnud vähemalt kümme tuhat keelt ja võibolla isegi rohkem." Soosaare sõnul on see väga umbkaudne hinnang, sest paljudest kadunud keeltest ei ole mingeid andmeid.

Eesti Instituudi tegevjuht Katrin Maiste: "Suur hulk üliõpilasi on tulnud Soome ülikoolidest ja kui Soome ülikoolides tõmmatakse eesti keele õpet kokku, siis kahaneb ka eesti keele õppijate üldarv maailmas."

Andres Tarto Eesti Interneti Sihtasutusest: "Otsingumootor Google eelistab eespool näidata sama maatunnusega domeene, kust päring tehakse." See on Andres Tarto sõnul üks põhjus, miks eesti ettevõtja, kelle sihtgrupp on Eestis endas, peaks eelistama rahvusdomeeninime (.ee)

Tiit Hennoste: "Väita selle (keelekorpuse sisu- toim) põhjal, et kas mingit sõna või vormi üldse esineb või ei esine, siis see on natuke ohtlik tee." Näiteks toob Tiit Hennoste käänete tabeli lõpus olevad käänded, mis esinevad meie igapäevases elus harva, nii samamoodi ka korpuses ja nii võib Tiit Hennoste sõnul hüpoteeetiliselt juhtuda, et kääne korpusesse ei pääsegi.

TÜ professor Renate Pajusalu: "Peaks-vormid on osaliselt põhjendatud sellega, et inimene, kes kõneleb, ei taha olla teiste suhtes ebaviisakas. Samas on kohti, kus on vaja järgida eelkõige tõde ja veendumust ja on kohti, kus peab olema kena ja viisakas." Nende vahel balansi leidmine ei ole Renate Pajusalu sõnul kindlasti kerge.

Elis Paemurd: " Üha rohkem on neid noori, kes valivad teiseks keeleks inglise keelele lisaks veel saksa või prantsuse keele või siis isegi valivadki inglise keele asemele Euroopa mõne teise keele ja Eestis muidugi on vene keele õppimine väga populaarne."

"Nii ma olen siin aias toimetanud, eri nurkades eri moodi, nii kuidas kellelegi vaja. Viimasel ajal olen aga täheldanud, et mu tööriistad ja vahendid kipuvad kaduma minema," kirjutab keeletoimetaja Helika Mäekivi tekstibüroo "Päevakera" keeleblogis.

"Tallinna külje all on tükk Hiiumaad," väidab tänavanimede uurija Leho Lõhmus. Nimelt asus praegusele Hiiule kunagi ammu elama Hiiumaa mees, kes ehitas endale maja ja pani sellele ka sildi "Hiioküla". Alguses oligi selle koha nimi Hiioküla, mis hiljem kohandus Hiiuks.

Missuguse sõnaga võiks kirjeldada Eestit? René Virks: "Minu jaoks on selleks üks väga hea sõna "müstiline", üks müstiline rahvas, keda on nii vähe ja kes samas on täiesti iseseisev. Teisalt meie hoopis teistsugune loodus - ei ole kõrgeid mägesid, ei ole suuri orge, on soo ja raba ja mets ja see on põnev. Kolmandaks uus aeg - digikuvand meist on endiselt maailmas."

Keeleteadlane Martin Ehala: "Ühes otsas on see, kus kõik üritatakse ära nivelleerida enamuse sarnaseks ja teine ots on see, kus kõigile vähemustele luuakse nii head tingimused, mis lammutab tervikidentiteedi tükkideks, nii et ühiskonnas pole enam seda sidusust, mis hoiaks terviku koos." Terviku ja osade pinge on Martin Ehala sõnul kogu aeg identiteetides sees.

Wiedemanni auhinna laureaat Jüri Viikberg: "See eesti sõna on ju iseenesest väga vana. Kõik meie naabrid, kes on teadnud ladinakeelset sõna estones, on olnud teadlikud sellest, et siin elavad eestlased ja see maa on Eestimaa, isegi kui siin oli mitu hõimu."