Reporteritund | Vikerraadio | Err

Neljapäevases "Reporteritunnis" tuleb juttu Putini sõja tagajärgedega toimetulemisest. Milliseid lahendusi on võimalik ja vajalik leida EL-üleses koostöös ning milliseid liikmesriikidel?

Lääneriigid on vene sõjalist agressiooni Ukrainas peegeldanud lisaks majanduslikule boikotile ka vene sportlaste ja kultuuriinimeste väljaarvamisega võistlustelt ja kultuuriüritustelt. Seda on peetud vastuoluliseks otsuseks: kultuur ei ole ju poliitika. Või on siiski?

Neljapäevases "Reporteritunnis" tuleb juttu Eestisse saabunud Ukraina sõjapõgenike haridusteest. Millisesse kooli ja millal lapsed panna? Mis keeles neid õpetada? Kas koolikohti jagub ja millised linnad ning vallad on paremini olukorraks valmis? Vastuseid otsivad haridus- ja teadusminister Liina Kersna ja Tallinna volikogu esimees Jevgeni Ossinovski.

"Reporteritund" jätkab Ukraina sõja lainel. Milliseid relvi, sealhulgas rahvusvaheliselt keelatud relvi on Venemaa Ukrainas kasutanud ja milliseid vigastusi need tekitavad? Milliseid õppetunde on esimesed kakskümmend sõjapäeva meile andnud?

Täna, emakeelepäeval, kirjutasid tuhanded inimest e-etteütlust. E-etteütluse korrektne tekst, paralleelvariandid ja levinud vigade selgitused on SIIN!

Neljapäevases "Reporteritunnis" tuleb juttu majanduse käekäigust ja lähimate kuude väljavaatest Putini sõjategevuse valguses. Kuidas puudutab Eesti majandust Venemaa võimalik maksejõuetus? Kuidas muutuvad meie tarneahelad, kui maailm põlgab ära suure osa Venemaa maavaradest ja ka kaupadest?

Sõjapõgenike Ukrainast äratoomise ja majutamisega oleme seni toime tulnud. Nüüd saavad põgenikud ühe päevaga Eestis elamisloa taotleda, ligipääsu ravikindlustusele, mitmetele toetustele, teenustele ja vältimatule abile.

Saates käsitleme sõjauudistest tingitud stressiga toimetulekut Eestis nii üksikisiku kui ühiskonna tasandil, nii kodus, koolis kui ka töökollektiivis.

Neljapäevane "Reporteritund" uurib, millised on Eesti riigi ja omavalitsuste plaanid ja suutlikkus Venemaa poolt algatatud Ukraina sõja jalust põgenevaid inimesi aidata.

Eesti inimeste abi Ukraina riigi ja rahva toetuseks üllatab küllap meid endidki. Punase Risti kogumispunktid olevat annetustest umbes.

Kuidas saada hakkama, kui pikemat aega pole elektrit ega sidet, ei toimi kütte- ja veevarustus?

2023. aasta noorte laulu- ja tantsupidu kannab juhtmõtet "Püha on maa". Kuidas kooriproovid ja tantsutrennid Covidi kiuste lähevad?

Neljapäevases opositsioonitunnis tuleb juttu kolmest kriisist ning Eesti riigi ja valitsuse võimekusest neis hakkama saada.

Eelmisel suvel tasapisi alanud toiduainete hinnatõus jätkub ka märtsis-aprillis. Kommunaalkulude samaaegse kasvu ja mõnes ettevõtlussektoris kestva tööpuuduse pärast vajab üha rohkem inimesi toidupanga abi.

Venemaa agressiivsuse kasv sunnib küsima, millises inforuumis elavad meie inimesed. Kas Eesti riik peab jõudma kõigi narvalaste ja lasnamäelasteni?

Haridus- ja teadusministeerium on kehtestamas reeglit, et põhikooli saab lõpetada noor, kelle teadmised on vaid mõnda protsendipunkti väärt. Koolijuhtide, matemaatikaõpetajate ja õpilaste endi elu läheb lihtsamaks.

Millised on peamised takistused korterelamute terviklikul renoveerimisel väljaspool Tallinna ja Tartut? Sellest räägime, kui stuudios on Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi ehitus- ja elamuosakonna juhataja Ivo Jaanisoo ning Eesti Korteriühistute Liidu juhatuse liige Urmas Mardi.

Kuigi koroonaviiruse olukord on taandunud pigem poliitilise debati tasemele, seisab maailm silmitsi praegu koroonalainega, mis veel aasta eest tundunuks katastroofina. Kas nüüd on inimesed õppinud selle viirusega elama? Kas piirangud on minevik ja kas see kõik võib siiski lõppeda ka halvasti?