Reporteritund | Vikerraadio | Err

Et toit on poes jälle kallim, seda märkame kõik. Energia, kütus, väetised, tööjõud on peamised, kuid mitte ainsad kuluallikad, mis toidu hinda kujundavad veel enne, kui toit poeketi lepinguni jõuab.

Vikerraadio stuudios on Euroopa Komisjoni energeetikavolinik Kadri Simson.

Teaduse korraldus ja rahastamine on muutmisel. 25 aastat tagasi vastu võetud ja korduvalt muudetud seadus on minemas täielikult ümber tegemisele. Kuid! Kas uue seadusega saame paremad ja õigemad suunised ning rahastamine rahuldab teadlasi ja teadusasutusi?

Kahel kevadel järjest pole talgupäeva saanud täies mahus korraldada, nüüd see lõpuks õnnestub taas.

Räägime veevärkidest nii maal kui ka linnas.

Võtame opositsioonipoliitikutega kokku parlamenti jõudnud sõjameeleolud ja selle, kas parlament peab hetkemeelolude ajendil tegelema seadusloomega, isegi kui need meeleolud on õiged.

Liitpuude, psüühikahäire või muu töövõimet vähendava tervisemurega inimesi aitas seni pikaajalise kaitstud töö pilootprojekt, mille rahastamise Euroopa Liit tänavu lõpetab ja mille asemele pakub Eesti riik uusi, alles katsetamisel olevaid projekte, kuid mitte samas mahus ja sama diagnoosiga inimestele kui praegu.

Millised soovitused sõnastas Eesti valitsusele rohepoliitika eksperdirühm ning kuidas mõjutab soovituste sisu Venemaa algatatud sõda Ukrainas?

Eestil on oma suure idanaabriga 336 kilomeetrit ühist piiri, millest 200 km on veepiir, Narva jõgi ja Peipsi järv.

Neljapäevases "Reporteritunnis" võtame luubi alla tasuta ehk maksumaksja poolt tasutud ühistranspordi tuleviku.

Koroonarindel tundub olevat hetkel vaikelu: nakatunute, haiglaravi vajaduse ja koroonasurmade hulk kahaneb üha, nakatunuid nõustav kõnekeskus on suletud, maskikandmine vabatahtlik.

Kas Eesti senised põlevkivi kasutamise kavad tuleks ümber vaadata seoses Putini poolt Ukraina vastu vallandatud täiemahulise sõja ja muutunud energiajulgeoleku olukorraga? Kas põlevkivi väärindamist on võimalik jätkata, minemata vastuollu EL kliimaneutraalsuse eesmärgiga?

Kui Eesti valitsus teatas nädala eest, et Eesti loobub põhimõtteliselt Venemaa gaasi kasutamisest, siis nüüd on selgunud, et valitsuse otsus on sisutühi ja ei kohusta ettevõtjaid millekski. Miks rajada Eestisse riigi rahalisel toel LNG-terminal, kui Läti või Soome kaudu liigub odavam Venemaa gaas?

Politsei- ja Piirivalveameti teenindussaalid on paljudes linnades sellest aastast alates ainult kolmel päeval nädalas lahti. Samas on teada, et tänavu aegub 200 tuhat isikut tõendavat dokumenti ning et teenindussaalides trügimise asemel suunatakse taotlejad veebikeskkonda.

Putini sõda Ukrainas on sassi keeranud tarneahelad ja toonud kaasa hüppelise hinnatõusu. Ehitussektoris on toimumas puidu-, metalli- ja betoonihinna igapäevane kallinemine. Ettevõtjad soovivad riigilt lisaraha, et pooleliolevad objektid valmis ehitada.

Et kodus peaks olema vähemalt nädalane toiduvaru lühema kriisi üleelamiseks, see on paljudele juba selge. Kas Eestil on ka mingid suuremad julgeolekuvarud ulatuslikuma kriisi puhuks? Kas peaksime sel kevadel rohkem külvama ja kuidas täita EL rohepöörde reeglit, et 5% põllumaast tuleb jätta sööti?

Lääne-Virumaal Kadrina vallas tegutseb üle 20 aasta Läsna külateater, mida juhendab Ene Pihol. Arp Müller käis pühapäeval Läsna rahvamajas mikrofoniga uudistemas, kuidas käib A.H. Tammsaare lavastuse "Elu ja armastus" proov, mis tõmbab noori ja vanu külateatris kaasa lööma ning mis teemadel külateatri huvilised proovi vaheajal kohvilauas arutlevad.

Ukraina sõda, valitsuse välispoliitilised sammud ja sõjapõgenike vastuvõtmine Eestis on neljapäevase saate ühed kesksemad teemad. Lisaks teeme juttu riigikaitse tugevdamisest ja sellest, kuidas olla valmis majanduses väga keeruliste aegade saabumiseks.

Sõda Ukrainas on kasvatanud eestlaste soovi Kaitseliitu astuda ja Kaitseliit ise on ühiskonnas rohkem nähtaval. Kas kõik, kes avalduse kirjutavad, võetakse vastu? Kuidas hõivab Kaitseliit neid, kellele kätekõverdused on ületamatult rasked ja kes leiavad Naiskodukaitses rakendust?

Eesti ettevõtlusorganisatsioonid taotlevad raiepiirangute leevandamist, et korvata Venemaalt ja Valgevenest Eestisse tulemata jäävaid metsamaterjali koguseid. Keskkonnaühendused leiavad, et Vene puidu asendamine suuremate raietega Eesti metsast, lõdvendades keskkonnanõudeid, on vastuvõetamatu. Saates kaardistame probleemistikku eri osapoolte vaates.