Nädala Raamat

Selle nädala raamatu peategelasteks on loomad, kes püüavad loovuse abil sammu pidada inimtekkeliste keskkonnamuutustega. Keskkonnareostus, elupaikade kadu ja killustumine, kliimamuutused, ressursside ületarbimine ja linnastumine mõjutavad lisaks metsikutele loomadele ka nende sugulast, inimliiki. Looduse hea käekäik on seetõttu indikaator selle kohta, millist elukeskkonda me loome endale ja oma lastele.

Maria Mägi Rohtmets ja Indrek Rohtmets "Kahekesi kõnnumaal" kirjastuselt Varrak. Aafrika on Maria Mägi-Rohtmetsa ja Indrek Rohtmetsa arm, mida abielupaar on külastanud kümneid kordi. See raamat on nende retkede Aafrika essents. Sinna on kätketud nii meie erakordsed looduskogemused kui ka igapäevaelu koos sellega kaasnevate inimlike emotsioonidega – hirmude, rõõmude, üle- ja läbielamistega. Raamatut tutvustab Timo Tarve.

Venemaa ajaloo teise osa peategelaseks on Ivan IV, kes sai päranduseks suuri ümberkorraldusi vajava riigi. Ta oli vastuoluline isiksus, kelles on nähtud nii suurt reformaatorit kui ka despooti.

Mida me teame noorte vaimse tervise kokkuvarisemisest? Kuidas anda neile tagasi tervem ja vabam lapsepõlv? Sotsiaalpsühholoog Jonathan Haidt esitab faktid teismeliste vaimuhaiguste epideemia kohta, mis tabas korraga paljusid riike.

Selle nädala raamat toob teieni tuntud priimabaleriini ja balletipedagoogi Tiiu Randviiru mälestusi nii kooliajast, tantsijakarjäärist kui ka silmapaistvatest õpilastest. Mälestusi aitas kirja panna Arne Mikk.

Kui Briti sõjalaev Wager saadeti 1740. aastal püüdma Hispaania aardelaeva, ei teadnud keegi, et eluga pääseb sellelt reisilt vaid paarkümmend meest ja kogu tõde selgub alles kohtus. David Grann „Wager. Lugu laevahukust, mässust ja mõrvast" kirjastuselt Helios. Tutvustab Marek Strandberg.

Aleksei Navalnõi alustas "Patrioodi" kirjutamist 2020-ndal aastal pärast mürgitamist. See raamat on tema elu lugu, alates nooruspõlvest Nõukogude Liidus ja poliitilisest ärkamisest, kuni viimaste vanglas veedetud aastateni. Siin selgitab ta sedagi, miks ta pärast atentaati Venemaale tagasi tuli.

Uimastid on mänginud meie ajaloos üllatavalt suurt rolli. Oma uues raamatus vaatleb Norman Ohler lähemalt, milline oli LSD ja teiste uimastite seos teaduse, uimastipoliitika ja hedonistliku narkokultuuriga nii Euroopas kui USA-s.

Selle nädala raamat vaatleb Lääne revolutsioonide lainet ja selle kommunistlikku kulminatsiooni 20. sajandil. Võrdleva ajaloo laiahaardeline ja sügav käsitlus pakub sotsialismi kujunemise uut tõlgendust, tuues välja Vene revolutsiooni, Nõukogude režiimi esiletõusu ja Nõukogude Liidu lõpliku kokkuvarisemise tähenduse.

Kas kolmesaja kuuekümne kaheksa karikatuuriga saab kümne aasta ajalugu kokku võtta? Jah ja ei. Selle nädala raamatusse on neid igatahes just nii palju kogutud. Rohkem ei mahtunud ja vähem ei saanud. Enamik kümne aasta poliitilisi tähtsündmusi on nende kaante vahel ära märgitud.

Selle nädala raamat toob meie ette maailma ajaloo suurejoonelisel ja samas väga intiimsel moel, vaadeldes suurkujusid ning suursündmusi perest ja suguvõsast lähtuvalt.

Selle nädala Kuku Raadio järjejutuminutites kuuleme katkendeid Kenkō „Jõudeaja võrsetest", mis toob meieni kaugel 14. sajandil Jaapanis kirja pandud arutlusi, mõistulugusid ja tarkuseteri.

36-aastaselt hukkamisele saadetud Maria Mandl oli üks kurikuulusamaid natsirežiimi tegelasi. Auschwitz-Birkenau naistelaagri peavalvurina vastutas ta tuhandete mõrvade eest. Kuidas sai toredast Austria maatüdrukust kalgi südamega mõrtsukas?

Antonio Damasio "Asjade kummastav kord. Elu, tunded ja kultuuride sünd" Postimehe kirjastuselt. Tutvustab Marek Strandberg. Selle nädala raamat „Asjade kummastav kord“ on teedrajav uurimus homöostaasist, inimese füsioloogia parameetrite hoidmisest vahemikus, mis teeb võimalikuks mitte ainult elu säilimise, vaid ka õitsengu.

Millised olid Stalini-järgse ajastu vangilaagrid? Anatoli Martšenko oli esimene teisitimõtleja, kes oma vanglakogemused kirja pani ja avaldas. Tema raamat teadvustas kogu maailmale, et Stalini surm ei tähendanud Gulagi lõppu.

Selle nädala raamatust saame teada, millised olid Rooma keisrid tegelikult? Cambridge’i ülikooli emeriitprofessor Mary Beard vaatleb lähemalt Rooma valitsejate argipäeva, võimuga kaasnenud korruptsiooni, tõestisündinud lugusid ja suuri väljamõeldisi.

Simon Shuster „Šõumees“ Kava kirjastuselt. Tutvustab Timo Tarve. Kuidas sai Ukraina rahva naerutajast sõjakangelane ja vastupanu sümbol? Kuidas muutis stress tema iseloomu? Mida tõid kaasa pingelised suhted relvajõudude ülemjuhatajaga? Kõigest sellest jutustab meile selle nädala raamat „Šõumees“, mis on Simon Shusteri suur ülevaade Volodõmõr Zelenskõi tööst Ukraina presidendina.

Lood tõid meid kokku. Raamatud levitasid meie ideid ja mütoloogiaid. Internet lubas lõputuid teadmisi. Ent algoritm sai teada meie saladused ja pööras meid üksteise vastu. Mida teeb tehisaru? „Neksus“ on ülevaade sellest, kuidas me praegusesse hetke välja jõudsime, tutvustades valikuid, mida peame tegema, et ellu jääda ja õitseda. Yuval Noah Harari „Neksus“ Postimehe kirjastuselt. Tutvustab Marek Strandberg.

Saksamaa on 150 aastat olnud Mandri-Euroopa keskne võim. Üle kolme kümnendi tagasi sündis uus Saksa riik. Kui hästi me uut Saksamaad tegelikult mõistame ja kuidas mõistavad selle inimesed nüüd iseennast?

Hendrik Relve "Retked põlisrahvaste omailmadesse. Lugusid maailma rahvastest, pärimustest, suhetest loodusega", kirjastuselt Varrak. Tutvustab Marek Strandberg. Üle poole sajandi ilmas ringi rännanud Hendrik Relvet on alati paelunud põlisrahvad ja rikkumata loodus. Kuidas neil õnnestub elada ilma loodust rikkumata? Millised kombed ja traditsioonid seda toetavad?