Välistund

Esmaspäevane "Välistund" arutleb tänase USA suhete üle Venemaa, Ukraina, Euroopa ja muu maailmaga. Mille üle saame rõõmustada, mis teeb meid murelikuks?

Paljudel riikidel on lähiminevikus olnud traumasid, mis ei taha kuidagi paraneda. Kui Eesti puhul on see nn hääletu alistumine, siis Soomes ei ole veel praegugi täie avameelsusega analüüsitud nähtust nimega soometumine ehk riigi allumist Moskvast tulnud käskudele ja keeldudele sõjajärgsel perioodil.

USA ja Euroopa Liidu riigid on käivitanud maailma ajaloo suurima rahatrüki, et elavdada koroonakriisist räsitud majandust. Kuidas see mõjutab riikide vahelisi suhteid? Kes väljub trükirallist võitjana? Kas Euroopa Komisjoni taasterahastu loomine on paratamatus?

Esmaspäevane "Välistund" räägib sel korral olümpiamängude tulevikust koroonakriisist räsitud ja muutuvas maailmas ning küsib, kas Jaapani meeleheitlik katse mängud sel aastal siiski ära pidada on hea mõte.

Vene vägede koondamine Ukraina piirile paneb poliitikavaatlejaid kukalt kratsima ja küsima, millal siis suur sõda lahti läheb? Ometigi on Ukraina vaid üks tükk Venemaa ja Lääne järjest suuremate vastuolude puslest. Tänane "Välistund" püüabki suuremat pilti kokku panna ja selleks on saatesse kutsutud poliitikaanalüütik Marle Maigre ja kaitseuuringute keskuse teadur Kalev Stoicescu.

Koroonavaktsiinide vähene kättesaadavus on kõikjal maailmas suur probleem. Mitmed rikkamad riigid on endale kindlustanud piisava hulga vaktsiine, samal ajal on riike, kes ei suuda ise vaktsiine ostagi. Kas maailm on vaktsiinisõdade lävel?

Saksamaa kantsleri Angela Merkeli Kristlik-Demokraatlik Liit kaotas suurelt kohalikud valimised kahel liidumaal. Kas see tähendab, et sügisestel valimistel võtab Saksamaa uue kursi. Millise ja mida see tähendab Euroopa Liidule, kuidas lahendab Saksamaa oma energeetika- ja kliimaprobleemid? Sellest räägime sel esmaspäeval "Välistunnis".

Tänases "Välistunnis" analüüsime Venemaa ja Lääne suhete madalseisu põhjuseid. Venemaa on üha häälekamalt ja mitmel tasemel ähvardanud suhete katkestamisega Läänega. Kui palju on nendes ähvardustes tõde ja kui palju bluffi- selle üle arutlevad saates Riigikogu väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson ja endine diplomaat Harri Tiido.

Üha rohkem mõjutab riikidevahelisi suhteid meedia. Ajakirjandusest on saanud võitlusväljak, kus lisaks eri ideedele ja vaadetele löövad usinasti kaasa ka paljud riigid, kes üritavad mõjutada avalikku arvamust endale soodsas suunas. Kui ohtlik on selline olukord? Milline roll on välispoliitika kujundamisel mõttekodadel ja analüüsikeskustel? Kelle huve seal edendatakse?

Esmaspäevane "Välistund" analüüsib USA uue presidendi Joe Bideni esimesi samme oma ametis ja uurib, milliseid põhimõtelisi muutusi võivad massilised põllumeeste meeleavaldused Indias tuua kaasa maailma ühes rahvarohkemas riigis ja vastuolulisemas demokraatias.

Teisipäeval on riigikogus suur Eesti välispoliitika arutelu, kus teeb välispoliitika põhisuundadest ettekande välisminister Eva-Maria Liimets. Milliseid muutusi on koroonakriis toonud välispoliitika prioriteetidesse? Kas halvenevad suhted lääne ja Venemaa vahel mõjutavad meie välis- ja julgeolekupoliitikat?

Sel kevadel saab 2 aastat sellest, kui rahva suure toetusega valiti Ukraina presidendiks Vladimir Zelenski. Mida tal on õnnestunud selle ajaga korda saata, selle üle arutlevad Euroopa Liidu suursaadik Ukrainas Matti Maasikas, kauaaegne diplomaat Rein Oidekivi ning ajaloolane Igor Kopõtin.

Seekordne "Välistund" viib taas Aafrikasse ning püüab tõlgendada uudiseid Prantsusmaa ja Venemaa põrkumistest mustal mandril, sealhulgas Eestile tuttavates missioonipiirkondades nagu Kesk-Aafrika Vabariik ja Mali.

Arutame Venemaale tagasi pöördunud opositsiooniliidri Aleksei Navalnõi väljavaateid pakkuda president Vladimir Putinile arvestatavat konkurentsi ja kõnetada oma rahvuskaaslasi.

Eesti välisministeeriumis vahetub ministeeriumi poliitiline juht. Seoses uue koalitsiooni tekkega peab asjad pakkima välisminister Urmas Reinsalu. Milline on olnud Eesti välispoliitiline joon ligi viimased kaks aastat? Mis vajab kindlasti muutmist?

Alanud aasta välispoliitikas tuleb kindlasti põnev. Tänane Välistund püüabki kaardistada, mis hakkab juhtuma USA sise- ja välispoliitikas, mida tähendab Euroopa jaoks see, et tugev tegija Angela Merkel lahkub Saksamaa liidri kohalt, milliseid arenguid on oodata Venemaal, miilised piirkondlikud konfliktid võivad lahvatada suuremaks sõjaks.

Esmaspäevases "Välistunnis" vaatavad saatejuhid Peeter Kaldre, Evelin Kaldoja, Astrid Kannel ja Indrek Kiisler uude aastasse, analüüsides välispoliitika võimalikke arenguid maailmas ning meie hirme ja ootusi.

Esmaspäevane "Välistund" arutleb teemal, kuidas on Euroopa Liit mööduva äärmiselt keeruka aastaga hakkama saanud ja millised on juba silmapiiril paistvad uued väljakutsed.