Välistund

Rahvusvaheliste suhete üks suurimaid mõjutaiad on majandus ja kaubandus, mis on kogu maailmas muutuste keerises.

Paljud analüütikud arvavad, et kui Venemaa Ukrainas võidab, rünnatakse järgmisena mõnd NATO riiki.

Esmaspäevases "Välistunnis" räägime arengutest Venemaal.

Üha rohkem kostub esialgu küll veel ettevaatlikke üleskutseid ja arutelusid tuua Ukraina ja Venemaa läbirääkimiste laua taha.

Seoses Hamasi rünnakuga Iisraeli vastu on viimasel ajal väga sageli mainitud sõna kibuts. Seekordne "Välistund" selgitab, kust see kogukondlik eluvorm tekkis, millist elu kibutsis elatakse ja milline on nende maine ülejäänud iisraellaste silmis.

Kas sõda on ummikseisus ja Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenski ning relvajõudude ülemjuhata Valeri Zalužnõi suusad risti läinud?

Lähis-Idas puhkenud veriteod on toonud esile ka teravad vastuolud Läänemaailmas. Millisel alusel vaenupooltesse suhtutakse? Miks just vasakpoolsemad inimesed tunduvad olevat Iisraeli käitumise suhtes kriitilisemad?

Tänavu suvel mõrvati Kanadas sikhide aktivist Hardeep Singh Nijjar. Praeguse seisuga uurib Kanada võimalust, et nende kodanikust Nijjari mõrva nende riigi territooriumil võis korraldada India.

Sõjadžinn, mille päästis valla Putin kallaletungiga Ukrainale, nõuab uusi ohvreid. Viimaseks näiteks on Hamasi ja Iisraeli verine konflikt.

Saate alguses peatutakse sündmustel Iisraelis ja Gaza sektoris. Helistame Eesti suursaadikule Iisraelis Veikko Kalale. Seejärel räägime läänemaailma ühtsuse murenemisest Ukraina aitamisel.

Euroopat ähvardab taas sadade tuhandete põgenike sissevool, mis meenutab 2015 aastat, kui Euroopasse jõudis ligi 2 miljonit inimest.

26. septembril tähistatakse Euroopa keelte päeva ja 30. septembril rahvusvahelist tõlkijate päeva.

Saade kaardistab julgeolekupoliitilist olukorda Euroopas ja maailmas laiemalt.

"Välistund" analüüsib arenguid Venemaal.

Seni kuueliikmeline ühendus BRICS saab tuleval aastal kõvasti täiendust, lisanduvad näiteks Argentiina, Iraan ja Saudi-Araabia.

Miks Saheli piirkonnas järjest riigipöörded toimuvad?

Ukraina sõja lõpp veel ei paista ja Ukraina vajab jätkuvalt hädasti lääneriikide toetust.

Ajal, mil lahingud Ukrainas meenutavad üha enam kurnamissõda, on taas puhkenud spekulatsioonid võimalike rahuläbirääkimiste üle.

Kas Eesti kaitse- ja välispoliitika on olnud viimase aasta jooksul edulugu, paigalseis või läbikukkumine? Kas Eesti peaks julgemalt oma huvide eest seisma?