Sada Eesti Mõtet

“Tahate saada järjele, tulge Tallinna! Kui ei taha, elage rahulikult Põlvas, Antslas, Vastseliinas edasi.”

„Õnn ei saa olla igavene. Õnnele peab midagi eelnema ja midagi järgnema. Pidev saab olla ainult taotlus õnnele, mis iseenesest on vaid õnnetuste katkendlik ahel.”

„Meie häda on see, et lolle on palju!”

„Rahvas on haige ja me peame näitama selle sümptoome, et seda ravida saaks.”

„Ma olen seda mõttes nimetanud „Lembitu” sündroomiks.”

“Ükskord me võidame niikuinii!”

"Olgem eestlased, aga saagem ka eurooplasteks!”

“Me reisime ahvide planeedilt inimeste omale, ja kui miski viib meid kiiremini kohale kui demokraatia, siis tuleb seda miskit ka kasutada.”

Sest Eestimaa on meie hüidNüid orja unest ärkameJa ühes sõtta tõttameSest priius läigib meie eelJa Eesti vabatriigi peal.Priius, auu ja EestimaaNeed kutsuvad meid sõdima,Sest astkem ette rõõmugaHurraah, hurraa, hurraa.

“Küsimuse peale, mis kell on, võtab ametnik ikka kraadiklaasi ja teatab, et on teisipäev!”

“Ja seda tahan ma teile ütelda: meid, eestlasi, on niivõrd vähe, et iga eestlase siht - või vähemalt iga Wikmani poisi siht peab olema surematus!”

“Et see aeg Eesti rahva pimeduse aeg olnud, kes tahaks seda valeks teha?”

„Haiguste ravi. Kontrollitud. 1. Üksindus – magamistuba vaikuse, pimeduse, raadioga 2. Selts – elukoht kellegi juures 3. Priisöökla.”

“Ka see rahvas püüdleb rõõmsa meele poole, et hetkekski unustada oma rõhuvad elutingimused, kuigi toores vaim saab osa üksnes metsikust ja möllavast rõõmust ja jääb võõraks rahulikule lõbususele.”

"Kui Arno isaga koolimajja jõudis, olid tunnid juba alanud…"

"Erakondade tegevus oli arenenud selles suunas, et unustati rahvas, viimast vajati veel ainult kui hääletusmaterjali."

"Sitta kah!"

“Kõige tundlikum muusikainstrument on inimese hing, sellest järgmine inimese hääl. On vaja puhastada oma hinge, kuni ta helisema hakkab.”

Juhan Liiv: "Ja nõnda on lugu ka Eestis. Ja nõnda on elukiik. Ükskord, kui terve mõte. Ükskord on Eesti riik."