Juhtimisblogi "juhtimiskvaliteet On Konkurentsieelis"

Minu seekordseks vestluskaaslaseks on juhtimistreener ja -konsultant Hede Kerstin Luik. Hede on juba ligi 20 aastat igapäevatööks tegelenud inimeste hoiakute ja käitumise mõjutamisega, seda selle sõna kõige laiemas tähenduses. Tema baaskompetents on turunduse valdkonnast — omal ajal juhtis Hede üle 7 aasta Statoili turundustegevust, aidates Statoilil tõusta tugevaks turuliidriks. Hiljem on ta pidanud tegevjuhi ametit erinevates organisatsioonides. Kogemus teenindusorganisatsiooni, jaemüügiorganisatsiooni, loova meeskonna ja avaliku kultuurisuheteorganisatsiooni juhina koos pideva enesetäiendamisega on andnud talle põhjaliku ja praktilise vaate juhi eri rollidele. Täna viib Hede läbi meeskonnatreeninguid ja teeb juhtidega individuaaltööd erinevates valdkondades, millest käesolevas vestluses keskendume just juhi otsustamiskompetentsidele. “Laias laastus võib otsustamise jagada kahte suuremasse kategooriasse: ühelt poolt kasutame siis sellist analüütilist ja kaalutlevat otsustamisviisi ning teisalt intuitiivset

Minu seekordseks vestluskaaslaseks on Tallinna Ülikooli sotsiaalpsühholoogia professor ja haridusuuenduse tippkeskuse üks eestvedajaid Mati Heidmets. Mati on olnud Tallinna Ülikooliga (endise Tallinna Pedagoogikaülikooliga) seotud juba 1980. aastast. Muuhulgas oli ta aastaid ülikooli sotsiaalteaduskonna dekaan ning viis aastat ka ülikooli rektor. Julgen väita, et tema on see mees tänu kellele said pikalt kestnud ideelised linnalegendid Tallinna Ülikoolist 2005. aastal reaalselt tegelikkuseks. Matiga räägimegi, mis teeb ühest juhist päris liidri. “Minu arvates on juhi kõige suurem ülesanne tegelikult välja mõelda, mida sellel organisatsioonil tulevikueduks kõige rohkem vaja on. Kui juht asub organisatsiooni etteotsa, siis tal peab endal olema mingi selge arenguidee. Seda tüüpi juhti, kes kutsub inimesed laua taha ja küsib, mida ma siis nüüd tegema peaks, ma arvan, et ei ole vaja. Juhil peab olema oma peas mõte, mida ta soovib oma rollis oldud aja jooksul ellu viia. See tähendab seda, et juhil tuleb hoomata la

This is a special episode of my podcast “Leadership is the Competitive Advantage.” I am really happy to host my first English-speaking guest Julie Diamond. Julie is an international executive coach and leadership consultant who has a huge passion for understanding the phenomenon of power. She is an author of three books, the latest being Power: A User’s Guide (soon available also in Estonian!). I am grateful for having this opportunity to talk to her about different aspects of power — how to use power to influence, impact and foster growth and change in the world around us. “One of the things that has always puzzled and fascinated me is how quickly people sink into the feelings of being disempowered. Something happens to you and you suddenly feel deeply threatened which, in turn, causes your rank to drop. What I have discovered is that when we experience a momentary lapse into low rank, whether as a result of somebody criticising us in public, verbally attacking us or us being under a great deal of stress, i

Minu seekordseks vestluskaaslaseks on strateegilise juhtimise eestkõneleja Eestis — Priit Karjus. Priit on ca 20 aasta jooksul nõustanud kümneid ja kümneid erinevaid ettevõtteid ja riigiasutusi strateegilise juhtimise valdkonnas. Ta on Ajutrusti asutaja ja juhtivpartner ning strateegilise juhtimise õppejõud EBSis. Tema sulest on ilmunud strateegilise juhtimise raamat "Strateegia audit. Läbimõeldud sõjaplaanid äris", millest on aastatega kujunenud Eesti ülikoolide strateegilise juhtimise õpik. Priiduga vestlemegi strateegiast, juhtimiskvaliteedist, ambitsioonikusest ja tema veendumusest, et edu on eelkõige kättevõtmise asi. “Kui me vaatame sportlasi, siis me näeme, et suhteliselt paljud jõuavad päris heale tasemele, kuid neid, kes jõuavad päris tippu, on ikka väga vähe. Ettevõtjate puhul kehtib täpselt sama loogika — neid ettevõtjaid, kes sellisesse mõnusasse äraelamise seisundisse jõuavad, on päris palju, kuid neid, kes tippu jõuavad, on jällegi vähe. Mind mingil hetkel lausa jahmatas Eesti ettevõtjate (eelk

Minu seekordseks vestluskaaslaseks on Eesti üks tegijamaid naistippjuhte Katre Kõvask. Katre on Eesti toidusektorit edendanud 15 aastat, olles kuulunud Ösel Foodsi, Nordic Foodsi ja Premia Foodsi juhtkonda. Viimased ligi kaks aastat on ta eest vedanud Südameapteegi vankrit. Ja nüüd käesoleva aasta septembri keskpaigast asus ta äsja loodud AS Tere ja AS Farmi Piimatööstuse koondettevõtte juhatuse esimehe kohale. Katre on tippjuhiks välja kasvanud turunduse valdkonnast. Tema käe all on sündinud erinevad Eesti armastatud brändid, sh näiteks mahlabränd 'Aura', maailma eri paikadest pärinevate suppide bränd 'Maakera' ja jäätiste tootesari 'Eriti rammus'. Katrega räägime edukusest, usaldusest, värbamisest, eesmärgistamisest, vastutusest, kuulamisest — ja juhtimisest üldse laiemalt. “Kui korraks nüüd mõelda, mida see juhtimine tegelikult tähendab, siis ei ole ju vahet, kas me räägime suurettevõttest või väikeettevõttest — juhtimine oma olemuselt on ikka töö inimestega. Mina tunnen ennast eduka juhina nendel hetkede

Minu seekordseks vestluskaaslaseks on kommunikatsiooniekspert Janek Mäggi. Ta on asutanud kommunikatsioonibüroo Powerhouse ning on seal toimetanud juhi ja konsultandina juba 17. aastat. Janekiga räägimegi, kuidas paremini kasutada kommunikatsiooni juhtimises. “Kui me räägime kommunikatsiooni olulisusest juhtimises, siis võiks ju lausa küsida, millega siis juht üldse tegeleb? Tal on ju ainult kaks põhitegevust: otsustamine ja kommunikatsioon. Põhimõtteliselt koosneb juhtimine ikkagi eelkõige nendest kahest dimensioonist. Kõigepealt info kogumine ja levitamine, mis moodustab siis esimese grupi tegevusi, ja siis selle info baasil otsuste tegemine. Minu arust seal ju muud ei olegi. Kui nüüd küsida, kuidas juhtidel nende oskustega on, siis utreeritult võiks öelda, et pooltel juhtidel, kes on ametisse saanud, mõttetöö korrastamise ja selgete sõnumite edastamise võime sisuliselt puudub. Räägime näiteks ministritest kui riigi tippametnikest. Kui sa ei suuda oma mõtteid adekvaatselt formuleerida, miks sa seda tööd si

Minu seekordseks vestluskaaslaseks on Tartu Ülikooli ajuteadlane Jaan Aru. Tema kireks on mõista ajutegevust ning ta otsib vastust küsimustele: missuguste printsiipide abil on võimalik aju tööd kirjeldada ning kuidas võiks see teadmine meile kasulik olla? Ta on õppinud Berliini Humboldti Ülikoolis psühholoogiat ning teinud doktorikraadi Frankfurdis Max Plancki Aju-uuringute Instituudis. Jaan on käesoleval aastal välja andnud populaarteadusliku raamatu “Ajust ja arust. Unest, teadvusest, tehisintellektist ja muust.” 2009. aastal ilmus aga tema sulest Talis Bachmanniga kahasse kirjutatud raamat “Tähelepanu ja teadvus”. Teaduse innuka populariseerimise eest on ta pälvinud ka riikliku tunnustuse. Räägime Jaaniga sellest, et aju pole loodud tänapäeva maailma ja informatsiooni-ajastu töötaja ees seisvate uuendusmeelsust nõudvate ülesannete jaoks. Kuna aga ajutegevust ja -olemust muuta ei saa, siis jagab Jaan meile soovitusi, kuidas tööviiside ja töökeskkonna kujundamise kaudu muuta aju efektiivsemaks töövahendiks t

Minu seekordseks vestluskaaslaseks on aukartustäratava intellektuaalse pagasiga koolitaja-coach Signe Vesso, kelle peafookus on muudatuste toetamine nii üksikisiku, tiimi kui ka organisatsiooni tasemel. Mõned märksõnad tema kohta: gestaltterapeut, NLP praktik, coach, superviisor, juhtimisteaduste doktor, 20+ aastat koolitajakogemust … Lisaks on Signe koos Kaupo Sauega kirjutanud ka raamatu "Õnnelik meeskond”, kus räägitakse, milliseid teadmisi ja oskusi on vaja juhtidel õnnelike meeskondade kujundamiseks. Ise ütleb ta enda kohta, et on üliõnnelik, et saab iga päev toetada juhte coachingul baseeruva juhtimisstiili rakendamisel. Signega räägimegi, kuidas saaksid juhid ise oma töös rohkem kasutada neid teadmisi ja oskusi, mis terapeudid ja coachid praktiseerivad. “Miks on muudatusi nii raske ellu viia? Rääkides muudatuste ellukutsumisest, mis iseenesest on üks juhtimise olemuslikke tegevusi, siis sellega seoses tuuakse tavapäraselt kõige suurema takistusena välja töötajate vastupanu. See on juhtide sõnul peamin

Minu seekordseks vestluskaaslaseks on Tartu Ülikooli majandusteaduskonna juhtimise professor Maaja Vadi. Maajat võib pidada organisatsioonikultuuri uurimise maaletoojaks Eestis ning ei ole liialdus väita, et ta on sel alal tunnustatuim akadeemiline asjatundja Eestis. Tema baasväljaõpe on psühholoogia valdkonnas ning peamine uurimisvaldkond, nagu juba mainitud, on organisatsioonikultuur ja ettevõtte põhiväärtused. Ta on ligi kümne õpiku autor ja kaasautor, milledest vast kõige tuntum on 2003. aastal tema sulest ilmunud ‘Organisatsioonikäitumine’. Olen Maajaga ühel nõul, et meie ettevõtete majanduslikud juhtimisväljakutsed saame lahendada eelkõige sotsiaalteadlaste toel, sest meie äride kasvupiirangud asetsevad väljaspool majandust. Sellest kõigest ja paljust muust temaga räägimegi. “Enne kui sa asud juhiks, mõtle läbi kolm asja, mida sa mitte kunagi ei teeks. Ole valmis selleks, et ühel hetkel langeb su ette valik, kus sa pead ütlema, et ma olen nõus kõike tegema, kuid kindlasti mitte seda. See on minu jaoks

Minu seekordseks vestluskaaslaseks on juhtimiskonsultant, koolitaja ja executive coach Marko Rillo, kelle põhiteemadeks on strateegia, innovatsioon ja mängulisuse rakendamine juhtimises. ​Tal on kogemused konsultandina nii EY-st, KPMG-st kui ka PricewaterhouseCoopers-st. Täna töötab Marko nii iseseisva juhtimiseksperdi kui ka EBS-i õppejõuna. Ise nimetab ta ennast veel 'paberitega legomängijaks' ehk ta on Eesti esimene sertifitseeritud rühmaarutelude moderaator LEGO© SERIOUS PLAY© meetodil. Samuti tegutseb ta sertifitseeritud (ICF) executive coach'ina. Ta on ka kahe raamatu autor: (1) 'Strategy Making During Ambidexterity Cycles' (doktoritöö) ja (2) 'Serious Work. How to Facilitate Meetings and Workshops with LEGO Serious Play method?'. Markoga räägimegi, kuidas mängu abil juhtimises edukam olla. “Mäng on kommunikatsioonivahend. Tavaliselt oleme harjunud sellega, et me kommunikeerime üksteisega sõnade abil, et me saame väljendada ennast verbaalselt. Lisaks vaatame veel üksteisele otsa ja kommunikeerime ka ki

Minu seekordseks vestluskaaslaseks on Eesti üks naistippjuhte Monika Pramann Salu, kelle põhikompetentsiks on reorganiseerimine ja saneerimine. Tema juhtimisalane kogemus on mitmekülgne, mille kroonlehtedeks võib vast lugeda aastatel 2000 - 2003 läbiviidud muudatusi Eesti Lotos. Tema juhtimisel toodi äriühing välja ligi 5-miljonilisest kahjumist kasvavasse kasumisse ning juurutati organisatsiooni jätkusuutlikku arengut tagav juhtimissüsteem. Alates 2003. aastast on Monika nõustanud mitmeid organisatsioone reorganiseerimise alal nii Eestis kui ka välismaal, sh Minu Vara, Tallinna Ülikooli jt. Ta omab ka ärijuhtimise doktorikraadi ning tema sulest on ilmunud mitmeid raamatuid, viimati õppekirjandus ‘Ettevõtluse alused.’ Arutlemegi Monikaga juhtimiskvaliteedi üle reorganiseerimise vaatevinklist. “Muudatuste ja reorganiseerimiste juures on kahjuks tõesti alguses palju ebakindlust ja pigem isegi negatiivseid emotsioone. Aga kui on leitud lahendustee ja seda on hakatud sammhaaval edukalt ellu viima, siis minu soov

Minu seekordseks vestluskaaslaseks on üle maailma tehnoloogiatalentidele tööd pakkuva idufirma Jobbatical asutaja ja juht Karoli Hindriks. Ta aitab kokku viia andekad IT inimesed oma oskuste ja reisisoovidega ning ettevõtted kiirelt arenevates tehnoloogiakeskustes, kus nõudlus talentide järele on järsult kasvanud. Märkimisväärne on, et eelmise aasta märtsis otsustasid USA ja Briti tippinvestorid paigutada Jobbatical’i kaks miljonit USA dollarit. Karoli on silma jäänud ka mainekale USA ärimaailma ajakirjale Forbes, kus käesoleva aasta augustis ilmus artikkel 30. Balti kõige innovatiivsemast ja edukamast ettevõtjast, kus teiste hulgas toodi välja ka Karoli ja Jobbatical. Räägimegi temaga töö kui sellise muutuvast olemusest ning sellega seoses esilekerkinud tuleviku juhtimisväljakutsetest. “Kui küsiti äsja koolipingist tulnud USA noorte käest, et mis on oluline sinu esimese töökoha valikul, siis nr. 1 teema, mida 92% kõikidest vastanutest välja tõid, oli see, et ‘it has to make a difference!’ Ehk see, millele

Minu seekordseks vestluskaaslaseks on religiooni- ja suhtlemispsühholoog ning koolitaja Tõnu Lehtsaar, kelle võtmeteemaks on suhtlemisoskused. Tööalaselt on Tõnu olnud kogu elu seotud Tartu Ülikooliga ning pidanud mitmeid ameteid alates nooremteadurist kuni rektori kohusetäitjani välja. Täna töötab ta nii Alma Materis töötajate nõustaja-kaplani ametikohal kui ka omanimelises koolitusfirmas 'Tõnu Lehtsaare suhtlemiskoolitus'. Tõnuga räägimegi juhi suhtlemisoskuste ja juhtimiskvaliteedi vahelistest seostest. “Vahel tuleb elus ette niisuguseid lugusid, võib-olla nad kestavad hetke või mõne minuti, millest on õppida kogu eluks. Üks selline ülimalt õpetlik lugu juhtus ka ükskord minuga Kreekas, kui ma külastasin Thessaloniki arheoloogiamuuseumi sealse giidi, sellise keskealise daami, juhendamisel. Giid näitas odaotsi, münte, kiivreid — kõiki neid arheoloogilisi aardeid, mis siis maast oli kunagi välja kaevatud — ning rääkis neist tohutu vaimustusega, just nagu ta oleks eile õhtul need ise sealt maa seest välja ka

Minu seekordseks vestluskaaslaseks on tipptriatleet Marko Albert. Tänaseks on Markol käimas 20. triatloniaasta. Algselt ujumisega alustanud, on Marko triatloniga tegelenud alates 1997. aastast. Ta on saavutanud mitmeid prestiižeid kohti erinevatel triatlonidistantsidel, sh Hawaii Ironman World Championships’idel 13. (2011) ja 14. (2016) koha ning Frankfurtis Ironman European Championship’il 4. (2016) ja 7. (2017) koha. Sel aastal läheb ta Hawaiile jahtima kohta esikümnes, mis on ka tema üks olulisemaid sportlaskarjääri peaeesmärke. Markoga raudmeheks olemisest räägimegi. “Kõige valusam hetk ebaõnnestumiste seisukohalt oli Pekingi OM. Ma olin neli aastat mõelnud sellest ja teinud kõik selle nimel ning siis kuus päeva enne võistlust sain toidumürgituse, mistõttu minust ei olnud võistlusel asja. Võistlusele järgneval hommikul tõused üles ja mõtled, et mis nüüd!? Sellest üle saamine ikka võttis oma aja. Kuna ma läksin sisuliselt kohe peale seda oma esimesele kannakõõluse operatsioonile, siis mul ei olnudki midag

Minu seekordseks vestluskaaslaseks on Eesti esimese eksklusiivselt tööandja turundusele spetsialiseerunud agentuuri Brandem asutaja ja juht Paavo Heil. Paavo on tööandja turunduse valdkonna tipptegija Eestis, kes aitab oma igapäevatöös ettevõtetel säästa tuhandeid eurosid ja tunde personali voolavuse vähendamise ja värbamisvõimekuse tõstmise kaudu. Paavoga räägime, kuidas juhtimiskvaliteedi kasvatamise ja seda toetava süstemaatilise tööandja turundusega on võimalik tõsta nii töötajate pühendumist ja sooritusvõimekust kui ka hoida kontrolli all ettevõtte palga- ja värbamiskulusid. “Konkurentsis talentide pärast võidavad need, keda töötajad tööandjatena väärtustavad kõige kõrgemalt. Tugeva tööandja brändi loomine algab tippjuhist, kuna ta on ettevõtte juhtimis- ja organisatsioonikultuuri — tööandja brändi tuuma — esmane kujundaja. Tugeva tööandja brändiga ettevõttes on töötajad nõus tegema tööd märkimisväärselt madalama palga eest ja suurema pühendumusega. Samuti on tugeva brändiga tööandjal tööjõu voolavus vä

Minu seekordseks vestluskaaslaseks on #Estonianmafia wall of fame idufirma Testlio kaasasutajast energiapomm ja evangelist Kristel Kruustük. Testlio on Eesti üks silmapaistvamaid idufirmasid, mis tegeleb mobiilirakeduste testimisega. Nad on suutnud Silicon Valley riskiinvestoritelt kaasata üle 8 miljoni dollari kasvuraha, loonud ligi viie aasta jooksul pea 70 töökohta ning avanud kontori lisaks Tallinnale ka San Franciscos. Kristel usub, et nende edu valemiks on meeskonna hea omavaheline klapp ja üksteise erinevate tugevuste hea kombo. Sellest ja paljust muustki temaga räägimegi. “Kui me pärast AngelHacki võitu Techstarsi ärikiirendis toimetasime, siis seal oli näha mitmeid lootusandvaid ettevõtteid, kes läksid reaalselt laiali just seetõttu, et asutajate tiim ei olnud tegelikult nii lähedane ja kokkuhoidev. Kui tekkisid raskemad momendid, siis ei suudetud seda pinget taluda ja koos sellest üle saada ega raskustest läbi minna. Kord andis üks alla ja siis jälle teine — neid ettevõtteid oli tõesti palju, kes k

Minu seekordseks vestluskaaslaseks on Teadliku Muutuse Kunsti õpetaja Ingvar Villido, kelle põhikompetents on teadlikkus ning selle parem rakendamine edukuse ja heaolu kasvatamiseks. Ta on arendanud ja õpetanud teadlikkuse rakendamist üle 25. aasta ning tänaseks on tema loengutel ja kursustel osalenud kokku üle 15 000 inimese Eestist ja välismaalt. Teadliku Muutuse Kunsti treeningutest sai alguse protsess, mille tulemusena on paljude õpilaste ja vabatahtlikega koostöös rajatud inimese teadlikku ja terviklikku arengut toetav õppe- ja elukeskkond Lilleorus. Järgmise aasta mais valmib aga Lilleoru keskuse juurde uus ja suurem Teadlikkuse Rakendamise Kool. Ingvariga räägimegi teadlikkuse olemusest ja tema rakendamisvõimalustest ja -mõjudest organisatsioonides. “Teadlikkuse vähene rakendamine organisatsioonides on suur probleem. Nagu me teame, siis ega teadlikkust ja teadlikkuse kasutamist koolipingis ei õpetata. Samas on teadlikkus ainukene edu pant. Kui sa vaatad natukenegi edukamaid inimesi, siis võib märgata,

Minu seekordseks vestluskaaslaseks on müügikasvu coach Indrek Saul, kelle põhikompetents on süsteemne äriline mõtlemine. Tal on oskused süsteemselt läheneda ärile ja juhtimisele, muuta keerulist lihtsamaks, mõista äriprobleemide tekke sügavamaid põhjuseid, saada aru kasumi teenimise loogikast ja leida varjatud kasvuvõimalusi. Indrekuga räägimegi, kuidas mõjutada juhtimiskvaliteeti, peamiselt analüütilise ja süsteemse lähenemise ning ärifookuse määramise ja hoidmise kaudu, eesmärgiga leida ja rakendada äride kasvupotentsiaali. “Juhi suhtlemisoskus ja eelkõige oskus viia oma tiimini arusaam, mida, miks ja kuidas peab tegema ning miks on see tähtis ja pakiline — see on vast üks esimesi väljakutseid, mida juhile esitatakse. Kui sa tahad kasvada, siis kasvu eeldusteks on selge fookus, kindlus sellest, et tehtavad asjad on õiged ning selgus ja lihtsus selles, mida me teeme nii suuna kui ka eesmärgi mõttes. Ja tõepoolest, võtmesõnadeks on selgus ja lihtsus. Kui sul on ebaselge, mida me teeme ja miks me teeme, miks

Seekord on minu vestluskaaslaseks Raul Rebane. Teda teab rahvas eelkõige spordireporteri, toimetaja ja kommentaatorina. Kuid tema kogemustepagasisse kuulub ka töö konsultandi, koolitaja ja strateegilise nõustajana kommunikatsiooni/ meedia valdkonnas. Sel aastal sai Raul ka Postimehe aasta arvamusliidri tiitli omanikuks. Mind paelub Rauli tegemiste juures aga eelkõige tema töö Gerd Kanteriga tiimis 75Plus. Mis olid need peamised edu toonud praktikad ja printsiibid, mis kujundasid Gerdist olümpiavõitja? Sportlasarengu põhimõtted on Raul kokku võtnud oma 2014. aastal ilmunud raamatus “Võimalik!”. Seal tõi ta käibele ka uue sõna “saavutuskorraldus”, ehk võtted, kuidas organiseerida edu. Sellest temaga räägimegi. “Ma tahan kohe ühe asja selgeks teha — mitte mingit vahet ei ole põhimõttelistes strateegilistes printsiipides — võidavad ikka ja jälle sarnast tüüpi inimesed. Vahet pole, kas nad heidavad ketast, mängivad tšellot või leiutavad viljatera; inimesed, kellel on saavutusvajadus sellega tegeleda, sisemine sun

Minu seekordseks vestluskaaslaseks on pikaajaline tippjuht ja täna executive coach’ina tegutsev Peep Aaviksoo. Ta on juhtinud börsiettevõtteid Norma ja EMT, olnud Tallinna abilinnapea, kuulunud Eesti Energia, Tallinna Sadama, Liviko, Elektriraudtee ja mitmete teiste ettevõtete nõukogudesse. Hetkel toimetab ta EBS Juhtimiskoolituse Keskuse juhataja ja EBS Group juhatuse liikmena. Peebuga räägime, milline on Eesti juhtimismaastik laiemalt ja mida saame teha, et siinset juhtimiskvaliteeti tõsta. “Ma ütleksin, sellises küpses eas nagu ma juba olen, et juhtidena peaks meis olema rohkem headust ja positiivsust. Me oleme kuidagi natuke küünilised ja kipume pigem rõõmu tundma, kui kellegil päris nii hästi ei lähe — me oleme sarkastilised, ma isegi ütleks. See on sellise vinge mehe stiil, kui sa oled teatud mõttes sarkastiline karakter. Või nimetamata mõnda konkreetset ärilehte, kui seal ilmuvatest artiklitest 90% on pigem negatiivse alatooniga, siis see ei ole see, mis aitab keskkonna arengule kaasa. Meil on väga pa