Keelesaade | Vikerraadio | Err

Keeleteadlase ja murdeuurija Andrus Saareste(1892- 1964) teadustöö tähtsaimateks tulemusteks on murdeatlase ja mõistelise sõnaraamatu koostamine, samuti tööde tsükkel eesti keele olemusest ja ajaloost. Andrus Saareste pani eesti keele õpetamisele Tartu Ülikoolis korraliku teadusliku aluse ja organiseeris süstemaatilise eesti murdeainestiku kogumise. Andrus Saarestest räägib EKI murdeuurija Jüri Viikberg. Saatejuht on Piret Kriivan. Kuula 12. märtsil kell 15.05.

Ferdinand Johan Wiedemanni auhinna laureaat on tänavu Eesti Keele Instituudi teadlane filoloogiakandidaat, filosoofiadoktor Marja Kallasmaa (foto: Eesti Keele Instituut), kes pälvis selle autasu silmapaistvate teenete eest meie kohanimede talletamisel ja neis sisalduva ajaloolise mälu uurimisel.Marja Kallasmaa: " Kohanimede panemisega on inimene loonud keelelise silla enda (oma kogukonna) ja maastiku vahel, on teinud maastiku endale tuttavaks ja omaseks." Saate autor on Piret Kriivan. Kuula 5. märtsil kell 15.05.

Tänavu valitakse aasta keeletegu 11. korda. Kandidaate on taas esitatud rekordiliselt palju ja kandidaate on seinast seina: süvauuringutest meelelahutuslike tegudeni, suuremale hulgale keelekasutajatele vajalikust alates väiksema seltskonna mitte vähem tähtsate ettevõtmisteni. Keeleteo kandidaate tutvustab saates haridus- ja teadusministeeriumi keeleosakonna Kadri Sõrmus.

Ka eesti keeles on suulises suhtluses intonatsioonil täita oma roll. Kui palju on eesti keeles erinevaid intonatsioonimalle, missugused tegurid mõjutavad intonatsiooni, mida me intonatsioonist välja saame lugeda? Eesti keele intonatsioonist on kirjutanud esimese pikema käsitluse raamatusse "Eesti keele hääldus" TÜ vanemteadur Eva Liina Asu (fotol) Temaga koos on saates akadeemik Karl Pajusalu. Saate autor on Piret Kriivan. Kuula 19. veebruaril kell 15.05.

Kas on olemas reeglid, kuidas eesti keele häälikuid, sõnu, lauseid õigesti hääldada tuleb? Eesti keele varamu - eesti keele monograafiate sarja teine raamat kannab pealkirja "Eesti keele hääldus". Eesti keele vokaalidest ja konsonantidest, sõnarõhust, vältest ja intonatsioonist räägivad Tartu Ülikooli teadlased Eva Liina Asu ja Karl Pajusalu (pildil).Saate autor on Piret Kriivan. Kuula 12. veebruaril kell 15.05.

90 aastat tagasi 6.02.1927 oli Eesti Raadios eetris esimene keelesaade. Missugusest keelest selles saates juttu oli, räägib raadioajaloouurija Vello Lään. Keelesaate rikkalikust varamust kuulame toimetaja ja saatejuhi Maris Johannese vestlust kirjaniku ja keeleteadlase Jaan Kaplinskiga sõnapaaridest, mis oli eetris esimest korda 2007. aastal.Saate paneb kokku Piret Kriivan. Kuula 5. veebruaril kell 15.05.

Eesti keele põhivärvinimed on kollane, punane, sinine, roheline, must, valge, pruun, roosa, lilla, oranž ja hall. Missuguseid värve hakkas eestlane nimetama kõigepealt, räägib Tallinna Ülikooli dotsent Mari Uusküla. Millal tulid eesti keelde värvinimed, kuidas värvinimesid tõlgitakse ja kuidas lapsed värvinimesid omandavad? Kuula 15. jaanuaril kell 15.05. Saate autor on Piret Kriivan.

Missugused ülesanded on ülakomal ja kumba esineb meie kirjalikus keelekasutuses rohkem, kas ülakoma põhjuseta kasutamist või ülakoma puudumist? Keelekoolitaja Helika Mäekivi tutvustab ülakoma kasutamise reegleid. Juttu on ülakoma kasutamisest nii võõrpärisnimedes, tsitaatsõnadest kui ka meie omaenda perekonnanimede käänamisel. Saate autor on Piret Kriivan. Kuula 8. jaanuaril kell 15.05.

Tõepoolest, esimene keelesaade oli eetris napp kuu aega pärast ringhäälingu alustamist. Aga missuguse keele saade see oli ja millal oli saatekavas esimene eesti keele saade?"Keelesaates" kõnelevad legendaarsed raadiohääled: kuldmikrofoni omanik ja teenekas raadioajaloo uurija Vello Lään räägib esimestest keelesaadetest ringhäälingu algusaegadel ja raadio sõnavara sünnist.Varamust kuulame keelemõtteid kauaaegsetelt keelesaadete toimetajatelt Mari Tarandilt ("Keelekõrv") ja Henn Saarilt (alumisel pildil, "Keeleminutid"). Saate autor on Piret Kriivan (pildil).

Eesti Keele Instituudi vanemteaduri Ene Vainiku (fotol) „Eesti tunded. Sõnaportreed“ on raamat sellest, missugune on eestlase arusaamine tundeelust läbi 19 olulisema eesti keele tundesõna „kadedusest“ „õnneni“. Saates selgitab Ene Vainik ka seda, kuidas tundesõnu uurides saab teada, et eestlane on pigem kollektivistlik kui individualistlik inimene. Veel tuleb juttu uuest töös olevast assotsiatsioonide sõnaraamatust.Saate autor on Piret Kriivan. Kuula 11. detsembril kell 15.05.

"Eestlasele eesti nimi!" Sellise hüüdlause all algas 1934. aasta sügisel kampaania perekonnanimede eesistamiseks, kuna umbkaudu ligi pooled vabariigi kodanikest kandsid võõrkeelset perekonnanime. Millal perekonnanimede eesistamine tegelikult algas, missuguseid nimesid endale võeti, missuguseid nimesid ja miks võtta ei saanud ja kuidas nimevahetus oli korraldatud, räägib Eesti Isikuloo Keskuse juhataja Fred Puss (pildil).Saate autor on Piret Kriivan. Kuula 4. detsembril kell 15.05.

Sel sügisel tunnustati esimest korda ilusate eestikeelsete nimedega äriettevõtteid. Laureaadid on Puupagana OÜ tööstusettevõtte kategoorias, Valge Klaar teenindusettevõtte kategoorias, Sõltumatu Tantsu Lava vabaühenduste kategoorias ja OÜ Tulõtungal aasta uustulnuka kategoorias. Kuidas said nende ettevõted eesti nime ja kuidas sellega ka maailmas saab läbi lüüa, räägivad Margit Loitloo, Marko Kärner, Triinu Aron ja Riina Kütt (fotol).Saate autor on Piret Kriivan. Kuula 27. novembril kell 15.05.

Kas oopereid tuleks esitada originaalkeeles või kasutada tõlget, kas see on usu-, moe-või rahaküsimus? Kui tõlkida, siis kuidas tõlkida? Mille järgi otsustatakse, kas ooper tõlgitakse esitajale laulmiseks või teatrikülastajale lugemiseks? Keelesaates on staažikas ooperi lavastaja ja tõlkija Neeme Kuningas. Kõige lõpuks tuleb juttu sellestki, missugune võiks olla ooperitõlke tulevik.Saate autor on Piret Kriivan. Kuula 20. novembril kell 15.05.

Kes on Küüdik, Leemik ja Merik? Eesti Kirjandusmuuseumi folklorist Mare Kõiva räägib lemmiklooma nimedest. Miks loomadele nimed pannakse, missuguseid nimesid anti varem loomadele ja misssugused trendid on praegu lemmiklooma nimemoes, kas ka lemmikloomadele pannakse saksikuid, võõrapäraseid nimesid või on kodumaised ülekaalus?Kui nimi ja amet ei riku meest, kas siis nimi võib rikkuda looma?Saate autor on Piret Kriivan. Kuula 13. novembril kell 15.05.

Nn Oki raporti põhjal arutatakse Eestis selle üle, kas liita Eesti Keele Instituut Tartu Ülikooliga või siiski mitte. Kas ja kuidas liita teadus- ja arendusasutusi kõrgharidussüsteemiga, missugused on Soome ja Rootsi kogemused? Rootsi keeleasjadest, Keele ja Rahvapärimuste Instituudist ning Rootsis tehtavast keeletööst räägib saates Uppsala Ülikooli professor Raimo Raag ja Soome Kodumaa Keeltekeskuse kauaaegne juhataja Pirkko Nuolijärvi räägib, kuidas Soomes ja on keeleelu korraldatud.Saate autor on Piret Kriivan. Kuula 6. novembril kell 15.05.

Õ tähe ajalugu eesti kirjakeeles on enamasti uuritud trükisõna põhjal. Pastorite peetud kirikuraamatud on aga Eesti isikuloo Keskuse juhataja Fred Pussi sõnul hea allikas uurimaks seda, millal võeti täht kasutusele käsikirjas. Tartu Ülikooli dotsent Pire Teras räägib aga sellest, et õ hääldamine erineb Eestis mitte ainult piirkonniti vaid ka isikuti.Pildil olevad õ variandid pakkus Otto Wilhem Masing välja Johann Heinrich Rosenplänterile.Saate autor on Piret Kriivan. Kuula 30. oktoobril kell 15.05.

Otto Wilhelm Masing arvas 200 aastat tagasi, et kört ja kõrt ei saa olla eesti keeles kirjutatud ühtemoodi ö tähega. Ja Masing otsustas uue tähemärgi välja mõelda. Missuguseid raskusi ja takistusi tuli Masingul ületada tähemärgi väljamõtlemisel ja kuidas uus täht kirjakeelde kinnistus, sellest räägib Tartu Ülikooli emeriitdotsent Valve-Liivi Kingisepp (pildil).Saate autor on Piret Kriivan. Kuula 23. oktoobril kell 15.05.

"Saaremaa rannasõnastikus" on tuhandeid põnevaid sõnu. On sõnu, mis on tuttavad; sõnu, mis on tuttava kõlaga ka mandrimehele ja on sõnu, mis vajavad tutvustamist. Merekultuuriaastal on keelesaates on Saaremaa rannarahva sõnad raamatusse kogunud koduloo- ja keeleuurija Kalle Kesküla (pildil meremehena 1985. aastal). Saatejuht on Piret Kriivan. Kuulake pühapäeval kell 15.05.

200 aastat tagasi, kui eestlased endale perekonnanimed said, mõtlesid mõisnikud sageli omi süsteeme välja. Vahel viskasid talupeogade kulul nalja ka, pannes neile nimesid, mida käänata ehk ei sünnigi. Eesti Isikuloo Keskuse juhataja Fred Puss räägib teises saates eesti perekonnanimede saamisloost sellest, kuidas mõisnikud oma talupeogade jaoks suisa süsteeme välja mõtlesid ja mille järgi praegugi võib mõne piirkonna perekonnanimed ära tunda. Saate autor on Piret Kriivan. Kuula 9. oktoobril kell 15.05.

Eestlased said endale perekonnanimed ligi 200 aastat tagasi. Tee tegi lahti pärisorjuse kaotamine 1816. ja 1819. aastal. Kes ja missuguste põhimõtete järgi perekonnanimesid jagas? Kui palju oli 19. sajandi alguses erinevaid nimesid, missuguseid nimesid pandi Liivimaal, missuguseid Eestimaal?Saates kuulete valikut põnevatest, naljakatest ja ka rumalatest nimedest, mille mõisnikud või pastorid talupoegadele andsid või mida rumalast peast ise endale küsiti. Saates esineb Eesti Isikuloo Keskuse juhataja Fred Puss.Kuula 25. septembril kell 15. Saatejuht on Piret Kriivan.