Reporteritund | Vikerraadio | Err

Eesti Energia keskkonnapäeval "PÕXIT või areng?", mis peeti 23. augustil Kohtla-Järvel, diskuteeriti Eesti põlevikivitööstuse tuleviku teemadel. Saates kuulete esiletõsteid kahest arutelust.

Selle hooaja viimane "Reporteritund" läheb eetrisse neljapäeval. Juttu tuleb alanud valmiskampaaniatest ja sellest, kas ja kuidas mõjutavad valimised riigijuhtimist. On see halb, et poliitikud püüavad rahvale ja mõnedele ühiskonnagruppidele kitsamalt meelida?

Kolmapäevane "Reporteritund" vaatab mõnele hooajal käsitletud teemale tagasi.    Eelmisel sügisel kõneldi palju peamiselt Itaaliast pärit jahituristide kombest siin läbirändel olnud veelinde jahtides neid arutult palju tappa ja tapetud lindude taustal võidukalt poseerida. Ornitoloogid taotlesid jahiseaduse karmistamist ja päevalimiite, teemat arutas parlament. Kuhu aruteludega jõuti, sellest saates.

Kas Euroopa Liidu maaelutoetuste raha eest kerkivad "mõttetud külakiiged"? Toimetaja Arp Müller tegi mikrofoniga tiiru Tapa ümbruskonnas ja otsis häid näiteid, kuhu maaelu arenguks mõeldud euroraha on läinud.

USA vastuolud oma liitlastega sunnivad küsima, kas Lääne ühtsus on pöördumatult mõranenud. Ja kui ohtlik see on meile, väikeriigile, kelle julgeolek sõltub kõige otsesemalt läänemaailma solidaarsusest.

Maailma suurriigid on avanud rahakotirauad tehisintellekti arendamisse ja tööstuse ning muude eluvaldkondade automatiseerimisse. Kas inimesed jäävad tööta või kas elu läheb hoopis paremaks? Millised on tehisintellekti puhul eetilised ja moraalsed valikud?

Strasbourgi stuudios on Euroopa Parlamendi saadikud Tunne Kelam, Urmas Paet, Ivari Padar, Indrek Tarand ja Yana Toom.

Euoopa Liidus on alanud arutelud järgmise eelarveperioodi rahajaotuste üle. See puudutab ka teadust. Senise programmi Horisont 2020 raames on Eesti teadus-, arendus- ja innovatsiooniprojektid saanud EL-ist rahastust 100 miljoni euro väärtuses. Kas ja mis järgmisel 7-aastasel perioodil muutub ja millised saavad olema Eesti seisukohad?

Räägime viimase aja välispoliitikast, asjadest, mis on maailma meeli ärevil hoidnud. Saate külalised on Oudekki Loone Keskerakonnast, Igor Gräzin Reformierakonnast ja Jaak Madison EKREst.  Saatejuht on Indrek Kiisler.

Kõneleme olukorrast Eesti majanduses, ettevõtjate toetamisest ja nende kiusamisest, vajadusest vähendada bürokraatiat ja reformida riiki, aga ka ümbrikupalkadest ja selle mõjust tulevastele pensionäridele.

Ei ühtegi põllumeeste süül surnud mesilast sel aastal -- selline on Põllumajandus-Kaubanduskotta koondunud põllumeeste märtsikuus sõnastatud eesmärk.        

Nädalavahetusel toimus Tallinnas järjekorras juba 12. Lennart Meri konverents. Ka tänavu oli arutelu kese lääne ja ida, Euroopa ja Venemaa vahel. Aastatega on aga prominentsust kogunud ka digitaalühiskonna arenguga seotud teemad, samuti uued geopoliitilised väljakutsed nagu Hiina tegevus lähimandreil ning Artika sulamine.

Iga laps väärib, et tal oleks oma pere. Alati ei ole see olude sunnil bioloogiline pere. Lastekaitsepäeval ausalt ja ilustamata lapsendamisest ja hoolduspere pakkumisest.

Riigikogu valmistub suviseks hingetõmbepausiks, mil saadikud saavad keskenduda oma valimiskampaaniale. Kuid hetk enne kiiret sagadusteaga on põhjust opositsioonierakondade saadikutega vaadata tagasi lõppevale kuule.

Selle aasta esimeses kvartalis tõusis paljudes üldhooldekodudes kohatasu, misjärel jõudsid avalikkuse ette teated, et lähedastele, kes maksavad osa hooldekodu kohatasust, käib uus hind sedavõrd üle jõu, et raha tuleb söögi arvelt kokku hoida.

Kas Eesti peaks soodustama puidu põletamist Eesti Energia põlevkivielektrijaamade kateldes? Nn statistikakaubanduse raames teeniksime nõnda raha riikidelt, kes ise piisavalt taastuvenergiat toota ei suuda. Keskkonnakaitsjad on puidu põletamisele põlevikateldes aga vastu.

Saates arutletakse Venemaa-vastaste sanktsioonide tõhususe üle. Stuudiokülalised on Raivo Vare ja Karmo Tüür.Saadet juhib Ahto Lobjakas.

Raul Rebane ütles mõne päeva eest Vikerraadio päevakommentaaris: "Mangi skandaalini oli päris selge, et ajakirjandus ja igasugused ravitsejad olid üle mõistuse tihedalt seotud. Igasugune ennustamine ja uduravitsemine oli meediaelu igapäevane, lausa vältimatu osa. Kergemeedia staaridest üritati rahvuslikke arvamusliidreid teha ja õnnestunult."

Usaldustelefon alustas Eestis tööd 30 aastat ja esimene perenõuandla 40 aastat tagasi. Kust võeti eeskuju, millist nõu küsiti ja kas reaalselt saadi abi? Kuidas on perenõustamine ja pereteraapia 40 aastaga Eestis arenenud ja milliseks on kujunenud usaldustelefonide võrgustik?

Hiina piirab Euroopast ümbertöötlemiseks saabuvate jäätmete vastuvõttu, mistõttu kardetakse "vanas maailmas" vanapaberi- ja plastikuuputust. Meil lihtsalt pole piisavalt tööstuseid jäätmete materjalina ringlussevõtuks ega uute toodete tegemiseks. Mida tähendab see Eestile, kes me oleme niigi raskustes Euroopa Liidu jäätmete ringlusesse võtmise eesmärkide täitmisega?