Reporteritund | Vikerraadio | Err

Oktoobrikuu Eesti poliitikas saab tänasega läbi. Riigieelarve menetlus riigikogus, koalitsioonierakonde soov avada apteegireform, opositsiooni püüd pensionäridele olematut raha jagada, aga ka II pensionisamba debatt, minister Kert Kingo lahkumine, peaprokuröri otsingud, Euroopa Nõukogu parlamentaarse assamblee delegatsiooni komplekteerimine – need on olulisemad märksõnad, mis tulevad jutuks opositsioonitunnis.

Mõjuvõimuga kauplemine, otsuste ja seadusloome mõjutamine, ärisektorist ministriks ja tagasi – neid teemasid kommenteerib justiitsminister Raivo Aeg ja ühingu Korruptsioonivaba Eesti tegevjuht Carina Paju. Kaja Kärneri "Reporteritund" algab kolmapäeval kell 14.05.

Uue alushariduse ehk lasteaia riikliku õppekava koostamine on kaasa toonud kirgliku diskussiooni. Haridus- ja teadusministeeriumi tellimusel on kaks töörühma teineteisest sõltumatult koostanud kaks õppekava tööversiooni.

Täpselt aasta tagasi arutasime "Reporteritunnis" kuulsa Vana-Narva maketi saatust ja toona jäi kõlama mõte, et Euroopa kultuuripealinna kandidaatlinn ei lase maketil hävida.

Kuhu on saate eetriajaks jõudnud BREXITI protsess? Miks viibib uue, Ursula von der Leyeni juhitava Euroopa Komisjoni ametisse asumine? Miks pole kokkuleppele jõutud ka Euroopa Liidu 2021-27 eelarve osas ning millised on neis aruteludes Eesti huvid?

"Reporteritund" võtab fookusesse ühe tahu Pärnu kultuurielust: uue kunsti eksponeerimise koha, jõele ja jõe kaldale planeeritud Läänemere Kunstisadama.

Kas ajalehed ja kirjad peavad käima koduuksel asuvasse postkasti ka maal? Kas tulevikus peaks esmaspäeviti või laupäeviti ajalehti üldse laiali kandma?

Kolmapäeval on saates maaeluminister Mart Järvik. Eeskätt võtame jutuks põllumajanduse siseriiklikud toetused, mida Eesti põllumees hädasti vajab.

Tragi väiketalunik Võrumaal, suur teraviljatootja Lääne-Virumaal ning külaelu käsitlev kirjanik Ida-Virumaal - kõik nad esindavad külaelu omal erilisel viisil.

Uue aasta 1. aprillil tohivad apteekide enamusosalust omada vaid proviisorid. Ravimite hulgimüüad peavad oma apteegid ära müüma või sulgema. 1. oktoobri seisuga tähendaks see, et kolmest apteegist kaks tuleks sulgeda. Mis juhtub, kui tänased apteegiomanikud ei müü ja proviisorid ei osta ära 329 nõuetele mittevastavat apteeki?

Eesti Post on otsustanud tõsta ajalehtede kojukande hinda, aga samal ajal justkui tasuta paneb meie postkastidesse paberreklaami ja poekettide reklaamlehti, mida keegi pole tellinud.

Tallinn koostab praegu arengukava 2021+, mis peaks seadma sihid aastani 2035. "Reporteritunnis" kirjeldab Toomas Haidak linnakantseleist arengukava koostamise protsessi ning sedagi, mil moel on linnaelanikel võimalik selles osaleda.

Rahvusvahelisel eakate päeval algas uus sotsiaalkampaania "Vanus on väärtus". Skaala teisest otsast leiame statistika, et vanaduses üksi ja tööst eemale jäänud Eesti mees valib vabasurma.

Eesti jõudmine kliimaneutraaluseni aastaks 2050 on võimalik ning potentsiaalselt pikaajaliselt ka tulutoov, lühemas perspektiivis läheks kliimaneutraalsuse saavutamine aga ühiskonnale maksma 17 miljardit eurot.

Järgmise aasta riigieelarve eelnõu on valmis ja selle kallal hakkab tööle riigikogu. Jüri Ratas on opositsiooni pingutustest hoolimata peaminister. Kas ühe erakonna retoorika arvustamise asemel on poliitika keskmesse tõusnud sisu?

Kolmapäevases "Reporteritunnis" saavad sõna üks Estonia laevahukust eluga pääsenu, üks ohvrite omaste esindaja, üks eelmisi presidente ja ajakirjanikud.

"Oleme viimased paarkümmend aastat Eesti ühiskonnas ja poliitikas vaadanud maksu- ja eelarveküsimusi väga ühekülgselt ning isegi dogmaatiliselt", ütles nädalavahetusel peetud kõnes peaminister Jüri Ratas.

Sel kolmapäeval läheb saade taas eetrisse Prantsusmaalt Strasbourgist. Euroopa Parlamendi raadiostuudiosse tulevad mais valitud uue koosseisu saadikud Andrus Ansip (Renew Europe), Marina Kaljurand (S&D), Jaak Madison (ID), Sven Mikser (S&D) ja Urmas Paet (Renew Europe).

Iga päev arutatakse avalikus ruumis, kust leida raha neljarealiste maanteede, kliimaneutraalsuse saavutamise, pensionitõusu, eestikeelse alus- ja põhihariduse, Eesti teaduse, pidava idapiiri ja tuhande muu tarvilise asja jaoks.

Tallinn ja Pärnu said sel suvel rikkamaks ligi 800 elektritõukeratta võrra. Kas nendega peaks sõitma kõnni- või rattateel või tohib sõita ka sõiduteel?