Reporteritund | Vikerraadio | Err

Ligikaudu 71% Maa pinnast on kaetud veega, kuid vaid vähem kui 1% on sellest kõlbulik joogiveeks, toiduvalmistamiseks, pesemiseks või põllukultuuride kasvatamiseks. Samal ajal kasvab vee tarbimine kiiremini kui rahvastik.

Töötasu hüvitist märtsi kuu eest saab taotleda kuni aprilli lõpuni. Kas kõik käib samal moel kui eelmisel aastal? Samas on piirangute aeg ja vaktsineerimine toonud töösuhetesse uusi ja vaieldavaid teemasid.

Neljapäevases "Reporteritunnis" räägime vaktsineerimisest. Kuidas koroonavaktsiin jõuaks kiiremini riskirühmadeni? Miks saavad jääkdoose endiselt noored ja enda sõnul terved inimesed? Miks ei saabu lähiajal hetk, mil inimesed saavad ise endale valida vaktsiini ja miks on vaktsineermine parem valik kui mittevaktsineermine?

Toome kuulaja ette puudega inimeste mured, mis tekivad olukorras, kus omavalitsus keeldub toetusi või hüvitisi maksmast, viitega maksuvõimelistele pereliikmetele. Kas otsida kohtust abi, eriti kui puudeastme vähendamise või töövõime määramise asjus on kohtust abi saadud?

Millal saame elektrirongiga pooleteise tunniga Tallinnast Tartusse? Kas Tallinna ringraudtee tuleb ehk kas lõppevad ohtlikud veod läbi Toompea külje all asuva Kopli kaubajaama?

Valitsus suunas lapsed koduõppele ja pani pausile tuhandete äride tegevuse. Kas sel aastal jääb suvi vahele ja tervisekriisist saab majanduskatastroof või on märgata ka helgemaid toone? Mida toob lisaeelarve ja millised on Eesti poliitikaelu allhoovused?

Nädala pärast täitub esimene tähtaeg, et otsustada, mida oma teise pensionisambasse kogutud rahaga teha. Võimalusi on mitmeid, muuhulgas üks – jätkata nagu seni.

Käsil on eurotoetuste arutelunädal, mille raames rahandusministeerium räägib sotsiaalpartnerite ja katusorganisatsioonidega läbi eurorahade, sealhulgas 1,1 miljardi euro suuruse taaste- ja vastupidavusrahastu kasutamise põhimõtted. Samal ajal jätkuvad läbirääkimised taasterahastu kasutamise üle ka Euroopa Komisjoniga.

Seekordse saate pühendame ökosüsteemiteenuste teemale. Neid teenuseid võib nimetada ka looduse hüvedeks või looduse panusteks, ja need on väga mitmesugused keskkonnakaitselised, sotsiaalsed ja ka majanduslikud hüved, mida ökosüsteemid inimkonnale pakuvad. Aga kuna elurikkad ökosüsteemid on inimtegevuse tõttu kogu maailmas ohustatud, siis on tegelikult sattunud ohtu ka meie endi heaolu.

Kirjanik ja kirjastaja Epp Petrone seadis oma kodu sisse Setomaal Obinitsa külje all. Märtsis on Epu südameasjaks turgutada oma köögis ja laudas elule lähedal asuvast lambafarmist pärit vastsündinud nõrgad tallekesed, kes inimliku abita sureksid. "Ma teen oma asju nagu kirjanik ja mul on muu motivatsioon, kui et talust kasumit saada. Ma teen asju selle pärast, et lugusid saada," rääkis Epp Petrone usutluses raadiotoimetaja Arp Müllerile.

Esmaspäevane "Reporteritund" on tavalisest pidulikum: teatame e-etteütluse tulemused ja plaksutame võitjatele. Seejärel arutame etteütluse sõnad ja laused üksipulgi läbi ning soovitame, mida edaspidiseks meelde jätta.

Mida õppis Haigekassa nädalavahetuse vaktsineerimisprojektist? Mida arvab Terviseamet testimise tempost ja kiirtestidest? Milliseid koroonateste usaldatakse Soomes ja mis on omavalitsuse roll nakkuse peatamisel Eestis?

Kas meil tasub enam pakendeid puhastada, sorteerida ja mitme kilomeetri kaugusele pakendikonteinerisse tassida peale seda, kui lugesime Ekspressi ja Maalehe uurivatest lugudest, et kadunud on tuhandeid tonne materjali, et riigil on saamata jäänud maksumiljoneid ja inimeste liigiti sorteeritud pakendid ei jõua pahatihti uuesti ringlusse, vaid põletatakse Iru tehases lihtsalt elektriks ja soojuseks?

Neljapäevases "Reporteritunnis" võtame jutuks majanduse käekäigu uute piirangute valguses. Mis saab piirangute alla sattuvate ettevõtete töötajatest? Kas ettevõtetel on mingigi võimalus ellu jääda ja mida soovitakse ja oodatakse riigilt?

Üks suur mure on, kuidas haiglad koroonahaigete lakkamatu lisandumisega hakkama saavad ja teine suur mure, kas laps saab koduõppel Zoomi-tunnis vähemalt samasuguseid teadmisi nagu tavapäraselt koolis käies.

Veebruarikuu Eesti poliitikaelus kulus uue valitsuse sisseelamisele. Kuidas on hakkama saadud viirusekiiris juhtimisega? Kas jutud eelarvekaosesse sööstvast riigist peavab paika? Kuidas tulla toime üha kiiremat hoogu nõudva vaktsineermisega? Kas valitsus peaks loobuma vihakõne reguleerimisest ja millised on pidupäeval peetud presidendi kõne järelkajad?

Kui tõhusalt ja kui kaua kaitsevad COVID-19 vaktsiinid haigestumise eest? Kas teadlased suudavad koroonavaktsiine tempokalt täiustada, et need tõrjuksid ka uusi viiruse tüvesid? Millal võib koroonaviiruse vastu hakata vaktsineerima lapsi? Kas ja millal saame vaktsineerimise toel naasta koroonapandeemia eelse elukorralduse juurde?

Tallinna Tehnikaülikoolis valminud Eesti platvormitöötajate uurimusest selgus, et jagamismajanduse ja tööampsudega seotud veebirakenduste kaudu leiba teenivaid inimesi vaevavad ületöötamine, vähene sotsiaalne kindlustatus ja solidaarsuse puudumine.

Kolmapäeval võtame "Reporteritunnis" üksikisiku tuludeklaratsiooni pulkadeks lahti ja teeme selle täitmise nagu öeldakse "Puust ja punaseks!" ette.

Tallinnast 25 kilomeetri kaugusel Jõelähtme vallas asub Parasmäe küla, mille esmamainimisest möödub tänavu 802 aastat, inimesed on seal elanud juba 3000 aastat. Kuidas mõjutab pealinna lähedus Rebala muinsuskaitsealal asuva küla elu, räägivad külavanem Tarmo Rähn ning Wiina talu pererahvas Erik Sepping ning Helen Sooväli Sepping.