Reporteritund | Vikerraadio | Err

Neljapäeval annab Vikerraadiole intervjuu eelmine Eesti Vabariigi president Kersti Kaljulaid. Juttu tuleb Euroopa Liidu piiridel toimuvast ja sõjaohus elavast Ukrainast. Uurime, kas Kersti Kaljulaid kavatseb kandideerida järgmistel parlamendivalmistel või millise töökoha nimel ta praegu pingutab.

Vähem kui kolm nädalat on jäänud jõuluvaheajani. Kuidas koolijuhid, õpetajad ja koolipsühholoogid selle sügise kolmele koolikuule tagasi vaatavad, millise hinde panevad?

Riigikogus esindatud, kuid valitsusse mittekuuluvad erakonnad võtavad kokku lõppeva kuu Eesti poliitikas. Juttu tuleb kesisest vaktsineerimisest, kõrgest koroonasurmade arvust, järgmise aasta riigieelarvest, valitsuse tervisest ja sellest, miks riigikogu on kaugtööl.

Eesti seab ennast valmis massiliseks sisserändeks ajal, kui edulugusid, millest õppust võtta, on Euroopas vähe. Näiteks poolest miljonist väljasaatmisotsusest õnnestub Euroopa Liidu riikidel jõustada vaevu kolmandik.

Koroonakriis, segipaisatud tarneahelad, nafta ja maagaasi hinnatõus on kaasa toonud harjumatult kõrge inflatsiooni. Mida teha olukorras, kus üha raskem on toime tulla madalama sissetulekuga inimestel? Kuidas ettevõtjad suudavad kohaneda kiire palgakasvu ootusega? Kas avalikku sektorisse jäävadki tööle vaid missioonitundega madalapalgalised töötajad?

Alles see oli, kui Eesti troonis Covid-nakatumiste edetabelis maailma tipus ja valitsus seadis toitlustus- ja meelelahutussektorile hilisõhtused piirangud, kuid toetusmeetmetest on senini keeldunud.

Uuringud näitavad, et kõige rängemalt on juba kolmandat lainet vältav koroonakriis mõjunud teismelistele, kelle kooliskäimist ja suhtlemisvabadust on valitsuse otsused enam kui pooleteise aasta jooksul tugevalt mõjutanud.

Personalinappus hooldekodudes ja haiglate Covid-osakondade ülekoormus on viimaste nädalate kõnelduimad teemad. Kas siin on mingi seos?

Eesti inimesed veedavad palju aega looduses, harrastades väga erinevaid tegevusi. Samas on looduse haprad ökosüsteemid aina suureneva inimsurve tagajärjel ohtu sattumas.

Neljapäevases "Reporteritunnis" uurime, kuidas Eesti koolid tervisekriisis ellu jäävad. Miks mõned lapsed ei pääse kooli, teised aga pääsevad? Millised on distantsõppe ohud ja kui suur on tänaseks õpilünk? Kuidas seda lünka tasandada ja kas Eesti kool saab sellega hakkama?

Kas 10 aasta pärast sõidame kõik elektriautodega või nõnda planeeti ei päästa? Kas odavad lennureisid soojale maale muutuvad tulevikus vähem kättesaadavaks?

Odava toidu aeg on läbi! Kõik, mida te poest ka ostate, on kallim kui varem! -Niisugused pealkirjad ennustavad meile helget tulevikku. Mis on selles olukorras kaupmeeste ja poepidajate valikud, kui ostja hakkab senisest täpsemini raha lugema?

Teadlased on juba aastaid hoiatanud keskkonnakriiside eest, mida põhjustavad rahvastiku kasv, läbimõtlematu tarbimine ja nende koosmõju keskkonnale. Nüüdseks on teadlaste mure jõudnud üleilmselt poliitikute tähelepanu keskmesse ja saanud nimeks rohepööre.

Värvikirev oktoobrikuu Eesti poliitikaelus hakkab lõppema. Vikerraadio saates "Opositsioonitund" võtavad toimunu kokku riigikogu opositsioonierakondade esindajad. Saates on Helir-Valdor Seeder Isamaa erakonnast, Jaak Juske Sotsiaaldemokraatlikust erakonnast ja Henn Põlluaas Eesti Konservatiivsest Rahvaerakonnast.

Eelmise kolmapäeva "Reporteritund" sai koroonatõve ja vaktsineerimise kohta nii palju küsimusi, et me nüüd kolmapäeval jätkame vastamist.

Kust saada astmarohtu või paratsetamooli, kui piirid pikemaks ajaks kinni lähevad? Kas raudteetranspordi võiks nimetada elutähtsaks teenuseks?

Elektri-, mootorikütuste ja gaasihind on kerkinud rekordtasemele. Eelolev talv paneb proovile kümnete tuhandete perekondade rahalise toimetulemise. Millised on poliitikute arusaamad probleemist, keda soovitakse ja saadakse aidata ning millised oleks toimivad lahendused.

Oleme tervisekriisiga selles faasis, et juba jagatakse täiendavaid Covid-19 vaktsiinidoose. Kellel see on möödapääsmatu, kelle soovituslik? Kas ma saan kolmanda doosi vaktsineerimis- või perearstikeskusest?

Milline oli tänavune õuna-aasta? Uurime Piia ja Meelis Tiigemäe käest, kes peavad Rebase peretalu Piibe maantee veeres Käravete lähistel Märjandi külas. Rebase talus kasvab 700 õunapuud, õunapuude kollektsioonis on 130 eri sorti, haruldast ja vähem haruldast sorti õunapuude toodang müüakse turgudel ning laadapäevadel.