Viies Veerandaeg

Taasiseseisvunud Eesti korvpallikoondis alustab reedel oma ajaloo neljandat EMi. Enne Milanos algavat suurt korvpallipidu käis Õhtulehe stuudios külas 2001. aastal Eesti finaalturniirile viinud Üllar Kerde. Saatejuhid Rasmus Voolaid ja Hindrek Pärg uurisid esmalt Kerdelt tema praeguste tegevuste kohta. 68aastane legend on küll endiselt spordimaailmas tegev, aga enam mitte aktiivse korvpallitreenerina. Kerde avalikustas, et enam teda stabiilselt pingi juures ühtegi meeskonda juhendamas ei näegi. Küll käib ta episooditi mõne grupi juures abis, aga mitte püsivalt. Ja siis lähemalt meenutuste juurde. Milline oli 2001. aasta EMiks ettevalmistus? Miks mindi raksu Aivar Kuusmaaga? Kuidas võtsid oma liidri minemakupatamise vastu Kuusmaa toonased meeskonnakaaslased? Kerdet häiris tohutult see, kuidas 21 suve tagasi meeskond Raekoja platsilt Türki saadeti. „Kõigil oli tunne, et vähemalt hõbe on käes, võib-olla ka kuld,“ rääkis ta. Turniiril ootas neid üks saun teise järel ja Jugoslaavia juhendaja Svetislav Pešic ko

Andres Sõber oli Eesti rahvuskoondise abitreener 2015. aasta EM-finaalturniiril, mil korvpallurid naasid Riiast ühe võidu ja nelja kaotusega. Nüüd, vahetult enne tänavust finaalturniiri, on suurest treeneritööst loobunud ning alati ausa ja otsekohese ütlemise Sõbraga õige aeg vaadata tagasi seitsme aasta tagusele kogemusele ning visata pilk ette eelolevale suurele korvpallipeole. Ligemale 40aastase treenerikogemusega Sõber räägib, milliste emotsioonidega ta lahkub Kadrina Karude peatreeneri kohalt ja millist nõu soovib hoopis vastupidises suunas, meistriliigaklubi peatreeneriks läinud heale tuttavale Peep Pahvile. Emotsioonid on läbivalt ka saate põhiteemasid. Põhjalikumalt tuleb arutamise alla, miks on tal 2015. aasta EM-iga seonduvalt kahetised tunded, miks hoidis Lätis treeneritepingil keelt suu taga ning miks langesid Alar Varrak ja Eesti ajakirjanikud Kristjan Kanguri emotsionaalsete valangute ohvriteks. Juttu tuleb ka sellest, milliseid vigu tehti Sõbra meelest vahetult enne Riiga sõitu. Sõber analü

Kui Eesti korvpallikoondis valmistub EMiks, oleks patt mitte pühkida tolmukihti maha Õhtulehe korvpallist rääkival taskuhäälingul „Viies veerandaeg“. Ja mis oleks parem viis comeback'iks kui kutsuda saatesse külla eelmise EMi üks kangelastest ehk Gregor Arbet isiklikult. Alustuseks paari sõnaga Arbetist endast, kes otsustas hiljuti TalTechi spordiklubist lahkuda. Ja siis meenutuste juurde: mida tegi Tiit Soku juhendatav kossukoondis täpselt seitse aasta tagasi, kui oli EMini veel paar nädalat jäänud? Mida arvab Arbet sellest, et koondisest tehti toona filmi ja enne EMi tuli osaleda erinevatel avalikel üritustel, mida Andres Sõber kutsus lausa „hobuste väljanäituseks“? Riiga saabudes olid ootused suured, aga esimesena saadi nähvakas Tšehhi koondiselt ja päev hiljem Belgialt. Fännid vilistasid koondise välja ja pahandus oli suur. Arbet meenutab, kuidas enne Ukraina-mängu tuli abi väljaspoolt ehk appi tõttas toonane korvpalliliidu president Jüri Ratas. Järgnes võit Ukraina üle (Arbetilt 26 punkti!), ülinapp ja

„Viienda veerandaja“ stuudios ajasid tunni jagu korvpallijuttu kaks julge ütlemisega treenerit: Andres Sõber ja Peep Pahv. Kui Pahv juhendab algaval hooajal meeste esiliigas Keilat, siis Sõber on Kadrina Karude peatreener. Liigas ollakse küll rivaalid, kuid üldiselt võideldakse sama asja ehk Eesti korvpalli helge tuleviku nimel. Saates käiakse kiirelt läbi Pahvi teekond treeneriametisse, kuid suurema osa ajast lahatakse aktuaalseid korvpalliküsimusi. Teemade ring on lai: koondise peatreeneri sobivus, noorte talentide plussid ja miinused, Eesti korvpalliliiga tulevik, alaliidu juhatuse suutmatus näha väiksemate klubide rolli ja VTB liiga vajalikkus Kalev/Cramo jaoks. Lõpuks paneb Pahv kokku Eesti kõigi aegade parima algviisiku!

Õhtulehe korvpallisaade „Viies veerandaeg“ oli seekord teistsugune, sest Andres Sõbral käis külas legendaarne laulja Ivo Linna. Sõber jagas Linna senise elu 15 aasta kaupa viieks veerandajaks ja uuris iga perioodi tähtsamate sündmuste kohta. Lisaks palus Sõber nimetada Linnal paar-kolm lauljat, kes on jätnud talle kustumatu mulje. Saate lõpus üllatas Sõber külalist küsimusega, kas too ei tahaks järgmisel aastal kandideerida Eesti presidendiks. Hüva kuulamist!

Andres Sõber võõrustas „Viiendas veerandajas“ Eesti üht parimat naiskorvpallurit Annika Kösterit. Läbi hekseldatakse kogu Kösteri karjäär. Muuhulgas selgub, miks ei saanud pikast tüdrukust modelli, sulgpallurit ega vehklejat. Esimesed korvpallisammud tegi ta Maia Dorbeku juures. Põhjalikult käivad vaatluse alt läbi Kösteri tugevad ja nõrgemad küljed kossuväljakul. Selgub, miks ja kuidas kombineerib ta tööd ja tippsporti. Hüva kuulamist!

Andres Sõber võõrustas seekord „Viienda veerandaja“ stuudios legendaarset korvpallitegelast Aadu Kana. Juttu jätkus kauemaks! Peagi 80. sünnipäeva pidav härra avaldas hea vormi saladusi, vaatas tagasi elutööle ning mõtiskles ka tuleviku teemadel. Aadu Kana juhtis Eesti korvpalli pärast taasiseseisvumist ehk ajal, kui Kalev krooniti liidu meistriks ja koondis saavutas EMil ajaloolise kuuenda koha. Samas on seda perioodi ka kritiseeritud, sest 1990. aastatel käis väidetavalt alla noortetöö tase. Kana meenutab, milliste väljakutseta tuli keerulisel ajastul silmitsi seista. Muuhulgas selgitab Kana, miks ei osalenud olümpiavõitja Tiit Sokk 1993. aasta EMi finaalturniiril.

Andres Sõbra jutusaates „Viies veerandaeg“ käis külas 208 cm pikkune korvpallikoondislane Rauno Nurger. 26aastane mees meenutas, kuidas ta üldse korvpalli juurde jõudis ja miks kolis ta keskkooli järel USA ülikooli. Milliste raskustega seisis Eesti poiss silmitsi ookeani taga? Selgub, miks purunes NBA unistus ja miks naasis Nurger peagi Euroopasse. Järgmisel hooajal kannab ta Kalev/Cramo särki ja usub, et võib murda põhimeheks. „Kui tuleb välismaalane ja mängib palju s***mini kui mina, siis arvan, alustan mina,“ tõdeb ta.

Korvpallisaade „Viies veerandaeg“ oli seekord teistsugune, sest Andres Sõbral käis külas naine nimega Liis, kellega tal on eriline side. Kuna saade on ülesehitatud pisut salapäraselt, ei hakka me reetma muud, kui seda, et fookuses olid külalise õpingud USAs Kentucky ülikoolis. Muide, üks tema kursusekaaslane oli praegune Los Angeles Lakersi korvpallur Rajon Rondo. Hüva kuulamist!

Korvpallisaade „Viies veerandaeg“ tõi seekord sama laua taha Siim-Sander Vene ja Andres Sõbra. Värske abielumees Vene võttis ligi tunnise vestluse jooksul kokku oma eduka teekonna kuni tänase päevani. 40 aastat abielus olnud Sõber uuris külaliselt, kas pärast pulma on kuidagi teismoodi tunne ka. „Tunne on pidulik. Eks ta nüüd hakkab vaikselt tagasi argipäeva loksuma, aga natukene on ikka teistmoodi,“ muljetas Vene. „Rahvast oli peaaegu 60 inimest. Vahepealne, mitte liiga suur, aga mõned inimesed ikka tulid.“ Sõber jätkas uudishimulikult: „Kas viin ka oli?“ Vene: „Eesti pulm ikkagi ju. Ilma ei saa.“ Sõber: „Ja joodi küll eks?“ Vene: „Eks mõned ikka jõid.“ Sõber: „Palju kossumehi oli?“ Vene: „Eesti kossumehi väga polnud. Leedu kossumehi oli rohkem. Vanast ajast on sõpru jäänud.“ Ülejäänud saate jooksul hekseldati läbi terve Vene karjäär esimestest sammudest kuni tänaseni. Millist rolli on sel teekonnal mänginud vanemad? Miks sattus Vene 15aastasena Malaga asemel hoopis Kaunase Žalgirisesse? Ja miks ta ikkagi

„Viies veerandaeg“ tõi seekord ühe laua taha Andres Sõbra ja Jaak Salumetsa. Juttu jätkus kauemaks! Salumets meenutab, kuidas ta võidumängus USA vastu 25 punkti viskas ning legendaarsele Julius Ervingule ära tegi. „Ta hakkas mind sõimama ka veel: „F***ing Russians!“ Olime enam-vähem ühevanused,“ meenutab korvpallilegend. Sõber: „Kuidas sa 21aastaselt nii hästi mängisid?“ Salumets: „Lõpetasin 17aastaselt keskkooli ja mu elu eesmärk oli Kalevi uks jalaga lahti lüüa. Kõige lihtsam motivatsioon!“ Läbi käiakse erinevad ajastud Salumetsa mängijakarjäärist kuni treeneritööni. Pikemalt peatuti 1993. aasta EMil, kus ilma Tiit Sokuta tippseltskonda murti ja kuues koht saavutati. Lõpuks püüab Sõber mõista, miks tema koduse liiga tulevikuvisioonid ei kattu absoluutselt alaliidu bossi ehk Salumetsaga. Hüva kuulamist!

Korvpallisaates „Viies veerandaeg“ käis saatejuhil Andres Sõbral külas äsja USAs South Carolina ülikooli lõpetanud ääremängija Maik-Kalev Kotsar, kes on ka tänavuses NBA draft’i nimekirjas. 23aastane Kotsar meenutas, kuidas ta korvpalli juurde jõudis, kelle juures kodumaal tuule tiibadesse sai ning milline oli elu Ameerikas. Samuti avab tänavu South Caolina ülikooli aasta parimaks õpilassportlaseks valitud eestlane NCAA köögipoolt: kas levinud stereotüüp, et seal valitseb väga karm treeningrutiin, vastab tõele? Mõistagi arutatati koos Andres Sõbraga ka Kotsari šanssidest pääseda järgmisel hooajal unistuste liigasse. Ambitsiooni mehel igal juhul jagub. Head kuulamist!

Korvpallisaates „Viies veerandaeg“ käis saatejuhil Andres Sõbral külas 26aastane Eesti koondislane Janari Jõesaar, kes liitub tänavu Hispaania kõrgliigaklubi Manresaga. Jõesaar meenutas, et jalgpalli ja võrkpalli juurest jõudis korvpallisaali Kobe Bryanti tõttu. „Tema oli niiöelda iidol,“ meenutab ta varalahkunud legendi. Noorena jõudiski Jõesaar oma eeskuju kodumaale ehk Ameerika Ühendriikidesse. Miks ei tulnud USA ülikoolides ikkagi kõvemat läbilööki, uurib Sõber. „Arvan, et lõin mingil moel läbi korvpallis, kuid mitte õpingutes. Keskendusin liiga palju korvpallile. Tagantjärele tarkus on see, et pidanuks ikka kooli ära lõpetama. Korvpalli koha pealt sain tegelikult hästi hakkama, kuid õpingute osas kahetsen, et ma ei keskendunud piisavalt palju. See on mu elu suurim kahetsus,“ pajatab Jõesaar. Miks põlesid maha sillad Rapla korvpalliklubiga? Kuidas sattus Jõesaar Sõbra käe alla Rakvere Tarvasse? Sõber võrdleb Jõesaare võimeid legendaarse Jaak Salumetsaga, kuid uurib, kas nooremal mehel jääb puudu tahtm

Korvpallisaates „Viies veerandaeg“ käis saatejuhil Andres Sõbral külas Sten Sokk. Sokud on Eesti korvpallis figureerinud juba umbes 70 aastat ning perekonna auhinnakapis särab Steni isa Tiidu olümpiamängude kuldmedal. Sõber uuris tšempioni pojalt, mis mees see isa Tiit siis tegelikult on? „Ta on alati olnud väga keeruline inimene, kellest aru saada ja keda lõpuni läbi lugeda. Mingil hetkel võid temaga juba ühel lainel olla, kuid järgmisel hetkel tuleb välja tema hoopis teine pool. Teda ei saagi kõik lõpuni tundma. Ta hoiab palju asju enda sees, olles selline vaikne ja töökas, rahulik ja eemalehoidev,“ rääkis Sten. Mängujuht püüab oma vanale treenerile selgitada, mille taha on jäänud suurem läbilöök. Ta on leiba teeninud ka Gruusias, Rumeenias, Venemaal ja Kreekas, kuid Sõbra arvates võinuks veelgi kõrgemale ronida. Pikemalt peatutakse koondise teemadel. Mis võinuks paremini minna Riias toimunud EM-finaalturniiril? Kui ebamugav on tõmmata selga koondise särk, kui peatreeneriks on isa?

Täna 37. sünnipäeva pidav Gregor Arbet, kes teatas juuni alguses karjääri lõpetamisest, meenutas Õhtulehe podcastis edukat sporditeed. „Viienda veerandaja“ saatejuht on Andres Sõber. Muuhulgas vaatas duo tagasi 2003. aastale, mil üheskoos Eesti meistriks tuldi. Arbet meenutas, et selle perioodi üks suuremaid võite oli tegelikult see, et ta leidis endale väga head sõbrad Kristjan Kanguri ja Janar Taltsi näol. Kas Saksamaal ja Kreekas leiba teeninud Arbetil õnnestus oma potentsiaal realiseerida? Kui palju mõjutas tõik, et Arbetil polnud kunagi päris oma agenti? Kas poeg Geronist tuleb lõpuks veel kõvem mängija kui isa? „Tal on huvi. Kui näen, et see huvi kasvab, siis kindlasti aitame kaasa. Ma ei hakka teda suruma. Ta sai alles paari päeva eest seitsmeseks, küll jõuab neid valikuid veel teha,“ rääkis Arbet.

Korvpallisaates „Viies veerandaeg“ ajasid sel nädalal juttu Andres Sõber ja legendaarne naiskorvpallur Merike Anderson (38). Juttu tuli näiteks Andersoni sirgumisest pisikesest Tartu tüdrukust profiks ja praegusest Eesti koondisest. Sõber uuris, kuidas praegu seisud on? Keda võiksime lähiriikidest võita ja kes on need neiud, kel tasub silma peal hoida? Kas Anderson nõustub nendega, kes soovitavad esimesel võimalusel välismaale minna? Kas ta on mõelnud naiste NBA peale? Mis on tema kõige nõrgem koht? Kas ta vahel riidleb ka nooremate tüdrukutega? Mida toob tulevik? Lisaks vesteldi Andersoni aastatest välismaal ja erinevate treenerite suhtumistest-harjumustest. Hüva kuulamist!

Korvpallisaates „Viies veerandaeg“ ajasid sel nädalal juttu Andres Sõber ja korvpalliliidu juhatuse liige Aivo Adamson. Sõber uuris Adamsonilt alaliidu köögipoole kohta: kuidas seal töö käib ja kuidas jõutakse teatud otsusteni? Muuhulgas selgitas Adamson Sõbrale, miks valiti korvpallikoondise peatreeneriks soomlane Jukka Toijala ja mitte Sõber ise. Lisaks arutati Sõbra ideed meistriliigat põhjalikult reformida, uue mängijate põlvkonna võimeid ja näiteks seda, kas oleks okei Kristjan Kanguri sugustele legendidele koondise esindamise eest raha pakkuda. Hüva kuulamist!

Korvpallisaates „Viies veerandaeg“ käis saatejuhil Andres Sõbral külas Kregor Hermet. 22aastane ja 204 cm pikkune mängija meenutas, kuidas ta noore poisina Alar Varraku käe alla sattus. „Õnneks olid mu vanemad mõlemad sportliku taustaga – ema korvpallur, isa võrkpallur. Niikuinii kaldusin spordisuunda. Aga kui olin väike, siis ma ei teadnud, kui pikaks kasvan. Väikese ja rumala ajuga mõtlesin, et võiks hoopis jalgpalli mängida. Jumal tänatud, et nii ei läinud. Ega ma ei suutnud otsustada. Panin lipikud lauale ja võtsin pimesi Varraku ja Audentese spordiklubi,“ meenutas Hermet. Lootustandev mängija rääkis ka sellest, miks ta keskkoolis Audentesest lahkus ja korraks Kohilat esindas. Kuidas jõudis Tallinna poiss Hispaaniasse ja miks ta sealt enne lepingu lõppu tagasi tuli. Lisaks selgitab Hermet, miks on tema suurimaks unistuseks just Euroliigasse pääsemine!

Korvpallisaade „Viies veerandaeg“ kaldus seekord tavateemalt veidi kõrvale, sest Andres Sõber kutsus külla kunagise lauatenniseässa Anne Veski! Omaaegsed klassikaaslased meenutavad meeleoluka vestluse käigus noorusaegu, mil Andres vaikselt Annele silma viskas. Lisaks saab teada, miks valis legendaarne diiva lauatennise asemel ikkagi laulmise. Veski vaatab ühes vana kamraadi Sõbraga tagasi suurele osale oma põnevast elust ja glamuursest karjäärist. Hüva kuulamist!

Korvpallisaates „Viies veerandaeg“ intervjueeris Andres Sõber endist Eesti koondislast ja praegust Tartu tiimi spordidirektorit Janar Taltsi. Sõber ja Talts meenutavad, kuidas nende teed läbi juhuse ristusid — võimalik, et noore Janari karjääri päästis tema ema, kes aitas poisi Sõbra tiimi. Peagi tuldi juba üheskoos Eesti meistriks! Vanadel võitluskaaslastel jagus juttu kauemaks. Läbi lahati nii Taltsi karjäär kui ka Tartu korvpalli hetkeseis. Hüva kuulamist!