Eesti Lugu | Vikerraadio | Err

Oma sajandat sünnipäeva on tähistanud Eestiga koos ka meie naabrid Läti ja Soome. Selles saates on juttu Soome jäägritest, kes õppisid Saksamaal Venemaa vastu sõdima.

"Kui admiral Pitkat peeti soomusrongide isaks, siis kapten Irv oli soomusrongide hing." (kaasvõitleja kpt Paul Laamann). Ajaloolase Jaak Pihlaku sõnul oli Anton Irv üks neist tõelistest sõjameestest, kes koondasid enda selja taha esialgu arglikud eesti võitlejad.

Kolonel Manivald Kasepõld (fotol): "Ühel pool olid Harju maleva mehed, teisel pool olid Nõukogude lennuväe ohvitserid Haapsalust, mõlemal poolel olid tulirelvad." Kuidas olukord Ellamaal 1992. a lahenes, räägib saates kolonel Kasepõld, kes 1991. aasta augustis korraldas Kaitseliidu ülemana ka raadiomaja ja Toompea kaitset.

Tartu Ülikooli dotsendi Ago Pajuri sõnul oli Karlis Ulmanise võim diktaatorlikum, kui seda oli Pätsi oma. Ago Pajur: "Ulmanise puhul tähtsustavad lätlased tema rollli riigi sünni juures."

Kolonel Riho Ühtegi (fotol): "Esimene õppus "Piir 90" oli märgilise tähtsusega." Kolonel Ühtegi räägib Kaitseliidu 100. aastapäevale pühendatud saates Kaitseliidu taasasutamisest 1990. aastal.

Kuidas läti küttidest enamlased said? Tartu Ülikooli dotsendi Ago Pajuri hinnangul oli selleks 3 põhjust: sõjatüdimus ja sõjavastasus, tugevad sotsiaaldemokraatlikud positsioonid Lätis ja pärast nn jõululahinguid levinud müüt, et Vene valitsus tahtis lätlastest lahti saada. Saates räägib Ago Pajur (alumisel fotol) sellest, kuidas läti rahvusväeosad moodustati, missuguseid lahinguid ja kelle eest neil pidada tuli ja missugune oli nende käekäik pärast Läti iseseisvumist.

"Kui vaadata baltluse, eestluse ja lätluse vahekorda, siis Lätis oli sakslasi kogu aeg protsentuaalselt 2- 3 korda rohkem, kui neid oli Eesti aladel ja nii kuni ümberasumiseni välja," ütleb Tartu Ülikooli professor Tiit Rosenberg (fotol). Kuidas see mõjutas baltisakslaste ja lätlaste suhteid 20. sajandi sündmustes? Saates on juttu baltiakslaste suhetest eestlaste ja lätlastega 19. ja 20. sajandil.

Läti rahvusliku liikumise suurkuju Krišjanis Valdemars (fotol) kirjutas tudengipõlves Tartus oma korteriuksele sildi: "Krišjānis Valdemārs – lätlane". Kes ta oli, kas lätlaste Jakobson (fotol) või lätlaste Hurt? Läti rahvuslikust ärkamise ajast ja muuhulgas ka kahe rahva ärkamisaja juhtkujude omavahelistest suhetest räägib Tartu Ülikooli professor Tiit Rosenberg.

Kuramaa hertsogriik oli praeguse Läti aladel sündinud ja jõukaks kasvanud ja ajalukku hääbunud baltisakslaste valitsetud riik. Mida baltisakslased toona arvasid lätlastest ja ka eestlastest, sellest räägib Tartu Ülikooli professor Mati Laur (alumisesl pildil). Jõuame jutuga ka eestlaste ja lätlaste omavaheliste suheteni ja vastastikuste naljadeni.

Miks on Kuramaa hertsogiriik lätlaste jaoks oluline ja miks olid lätlastel oma kolooniad? Tartu Ülikooli professor Mati Laur (fotol) räägib Kuramaa varasemast ajaloost sh ka Kuramaa viikingitest ja sellest, kuidas viimane Liivimaa ordumeister Gotthard Kettler sai endale valitseda endised orduvaldused Väina jõest läänes ja lõunas ehk kuidas ta endale riigi tegi.

Landesveeri sõjas kirjutati 3. juulil 1919. aastal Strazdumuižas alla vaherahule. Eesti vägedel jäi Riiga marssimata (foto Ain Krillo erakogust). Läti 100. aastapäevale pühendatud sarja teises saates keskendume 20. sajandile, mis Toronto ülikooli professori Andres Kasekambi hinnangul oli lätlaste jaoks raskem kui eestlaste jaoks.

Läti 100. aasatapäevale pühendatud sarjas räägime Läti ajaloost muinasajast tänapäevani ja vaatleme Eesti ajalugu läbi Läti vaatenurga. Just lähedus ja ühised võõra võimu all elatud aastad annavad võimaluse ka meie enda Eesti loole vaadata värskema pilguga.

Eesti elud.

Eesti elud.

Eesti elud.

Kaitseväe kalmistu (30.06.2018) Vabadusristi kavaleride mälestusmärgi juures viitab muinsuskaitsja Jaan Tamm mälestsusambal olevale tekstile "Vaba Eestile truu surmani" (foto Vivika Ludvig). Teises saates Kaitseväe kalmistust on juttu Vabadusristi kavaleride kalmuväljast, kalmistule maetud briti mereväelastest ja eesti lenduritest, Männiku plahvatusohvrite mälestusmärgist. Saate autor on Piret Kriivan. Kuulake 30. juunil kell 13.05. Saate Facebooki lehekülg.

Võidupüha paraade korraldav Kaitseliit tähistab sel aastal 100. sünnipäeva. Sel puhul jutustab Naiskodukaitse Toompea jaoskonna esimees, ajaloolane Merike Jürjo Kaitseliidu sünnist ja Kaitseliidu rollist Eesti elus kahe suure sõja vahelisel ajal. Fotol on Kaitseliidu orkester Keila lähedal Kumnas Lutheri mälestusamba juures. (EFA)

120-aastase Tallinna Kaitseväe kalmistu lugu ja kalmistule maetud mitme tuhande eri rahvusest sõduri lugu jutustab muinsuskaitsja Jaan Tamm (fotol Mälestusehise juures koos saatejuhi Piret Kriivaniga). Mälestusehis on üks viimastest Vabadussõja taastatud mälestusmärkidest, nädala pärast pannakse mälestusehise juurde pärjad ja ühendatakse mälestustuli ja muinastuli võidutuleks.

Arthur von Buxhoevedeni (foto EFA) kaasaegsed on öelnud: "Ta austas sügavalt oma esivanemaid ja perekonnatraditsioone, kuid samal ajal tundis ta sama sügavat kuuluvust Eesti ja eestlaste külge." Baltisakslasest, kes esimeste hulgas Eesti vabaduse eest sõtta läks, räägib EMS-i esimees Peep Pillak.

Eesti esimene ja kõige väljapaistvam soolotantsija Ella Ilbak (ERR-i repro) andis oma esimese tantsuetenduse 1918. aastal. 20. sajandi alguses muutus eesti tantsukunst professionaalseks, Eestis tantsiti vabatantsu, klassikalist balletti ja hakati koguma ka rahvatantsu kirjeldusi. Tantsukultuuri teerajajatest räägib Tallinna Ülikooli tantsuajaloo lektor Heili Einasto.